Linnal on plaanis kokku liita Tallinna 37. keskkool ja Tallinna Arte gümnaasium, Tallinna Sikupilli keskkool ja Kadrioru saksa gümnaasium, Tallinna Paekaare gümnaasium ja Lasnamäe gümnaasium, Tallinna Südalinna kool ja Tallinna ühisgümnaasium, Tallinna Ranniku gümnaasium ja Ehte humanitaargümnaasium ning Tallinna Juhkentali gümnaasium ja Tallinna Kesklinna vene gümnaasium.

Juba sel sügisel peaks ühendkoolina tööd alustama Ranniku gümnaasium ja Ehte humanitaargümnaasium. Kõlvart põhjendas, et Ranniku kool, mille õpilaste arv on vähenenud, saaks ühinemisel juurde ressursse ja kompetentsi. Rohkem kui tuhande õpilasega ühendkool töötaks kahes majas.

2015. aasta sügisest ühineksid aga Paekaare ja Lasnamäe gümnaasium ning Kadrioru saksa gümnaasium ja Sikupilli keskkool. Kõlvart märkis, et Lasnamäe gümnaasiumi hoonet kavatseb linn enne renoveerida ja laiendada, et mõlema kooli õpilased saaksid ühise ja värske koolimaja.

Kadrioru saksa gümnaasiumi (KSG) ja Sikupilli keskkooli näide illustreerib aga elavalt, millised probleemid koolide ühendamisel tekkida võivad. Esiteks on KSG ülerahvastatud – ehkki hoone mahutaks 850 õpilast, on seal tänavu hoopis 904 last – ja Sikupilli 281-liikmelise õpilaskonnaga pigem lahjavõitu. Ent küsimus on, kuidas on kavas õpilased kahe maja vahel ära jaotada, kirjutab Eesti Päevaleht.

Erineva taustaga koolid
Lapsevanemaid paneb mõtlema ka koolide erinev taust. „Meil tegid kõik lapsed läbi suure konkursi, et saada saksa keele süvaõppega ajaloolisesse kooli,” märkis Elina Peial, KSG õpilase ema. „Aga nüüd tuleb välja, et meid pannakse Sikupilli keskkooliga kokku, mis on edetabelis alles 200. kohal ja asub ebaturvalises kandis, kuhu tuleb last ei-tea-mitme transpordiliigiga viia.”

KSG direktor Imbi Viisma ütles Eesti Päevalehele, et koolide ühendamisest on vara rääkida. Sikupilli keskkooli juht Villu Mengel aga nentis, et ühendamisjutud pole kooli jaoks uudiseks – KSG-ga liitumisestki on tema sõnul räägitud juba neli-viis aastat. Kuid ainuüksi ühendkoolidest tema sõnul õpilaste arvu ühtlustamiseks ei piisa. „Niikaua kui Tallinnas toimub õpilaste selekteerimine, jääb selliseid koole, kus on vähem õpilasi,” ütles ta. „Aga lapsevanemad eelistavad mammutkooli asemel väikese kooli turvalist ja sõbralikku keskkonda.”

Ühtlasi nendivad koolijuhid trendi: kui mõne kooli kohta läheb liikvele jutt ühendamisest või ka gümnaasiumiastme avamata jätmisest, on mõju tunda 1. klassi sisseastumisel. Avaldusi tuleb kohemaid oodatust vähem, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Ükski direktor ei taha lasta kooli kinni panna, ükski hoolekogu samuti mitte,” nentis Kalamaja põhikooli direktor ja Tallinna koolijuhtide ühenduse juht Marko Rööpson Eesti Päevalehele. „Meie seisukoht on ka see, et kui kool töötab hästi ja õpilasi on majas piisav arv, siis võiks ta edasi iseseisvalt tegutseda.”

Koolijuhtide ühendus on mõnede koolide liitmist pooldanud, kuid näiteks Südalinna kooli ja ühisgümnaasiumi puhul on Rööpsoni sõnul keeruline seisukohta võtta. „Südalinna, endine Liivalaia gümnaasium areneb minu meelest päris hästi,” märkis ta. „Koolijuhid on seisukohal, et Tallinna koolivõrku tuleb korrastada, sest see on ebaefektiivne, kuid milliseid koole liita, peab otsustama linnavalitsus. Tundub, et asi on nüüd nii kaugel, et mingid lahendused peavad tulema.”

Kõlvart pidas teisipäeval vajalikuks rõhutada, et ühendkoolide kava alles arutatakse. „Nagu näha, on tekkinud vastakaid seisukohti, mille tõttu nõuab otsuste vastuvõtmine aega,” ütles ta. „Ühelt poolt on see hea, kuna annab võimaluse kõiki asjaolusid põhjalikult läbi kaaluda, teiselt poolt aga põhjustab ebamäärasust ja sellest tulenevat ärevust.”
Allikas: BNS
Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Tallinn valmistub liitma vähemalt kolme kooli