29. märtsil möödub Eesti liitumisest NATOga 10 aastat, samuti täitub 4. aprillil 65 aastat NATO asutamisest. Seoses oluliste tähtpäevadega on Eesti NATO Ühing planeerinud erinevaid üritusi, mille hulka kuulus ka eelmise nädala lõpus toimunud õpeatjate kevadkool ning tuleval laupäeval (29. märtsil) kell 10-16 peetav avalik üritus Lennusadamas.

Tallinnas toimunud kevadkooli esimene päev oli pühendatud NATO ajaloole, tänapäevale ja tulevikule ning Eesti rollile selles rahvusvahelises organisatsioonis. Erinevatel teemadel võtsid sõna kaitse- ja välisministeeriumi, kaitseliidu ja kaitseressursside ameti esindajad. Esinejate hulgas olid näiteks kindralleitnant Johannes Kert, kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson jt.

Kompleksne julgeolekukeskkond

NATO sõjavägi on suurim ja moodsaim maailmas, kuigi sellele püüavad kiiresti järgi jõuda nii Hiina, India, Brasiilia kui ka Venemaa. Tänapäeva mitmekesises maailmas ei sõltu riikide julgeolek enam üksnes sõjalisest võimekusest, vaid julgeolekukeskkond on palju komplekssem. Näiteks on kaasajal reaalsed küberrünnakute ohud, mille vastu otsese sõjalise sekkumisega on vähe peale hakata. Eestis asub NATO küberkaitse keskus, mis koolitab välja spetsialiste erinevates riikides. Praegused Ukraina sündmused on hea näide sellest, kui tähtis on psühholoogiline kaitse. Kaitseressursside ameti peadirektor Margus Pae tõi tabavalt välja praeguse “lahingutegevuse” psühholoogilisel väljal, kus suur osa mõjutamisest, ohu- ja riskitunnetusest toimub läbi infosõja. Marko Mihkelson märkis, et Vene meedias on toimumas praegu massiivne ajupesu ja seda kinnitasid ka Eesti piiriäärsete koolide õpetajad, kes tõdesid, et venekeelset meediat vaatavatel õpilastel on infosegaduses raske orienteeruda ja pedagoogidel seda keeruline neile õpetada.

Kindralleitnant Johannes Kert ja Marica Lillemets NATO kevadkoolis (foto: Taavi Leppimann) 

Loomulikult tehti juttu ka praegusest keerulisest olukorrast Ukrainas, kus sõjaline oht on vägagi reaalne. NATO organisatsioonina ei saa ega või Ukraina olukorda otseselt sekkuda, sest NATO kohustused on seotud ennekõike organisatsiooni liikmetega. Oleks vastutustundetu oma selleteemaliste väljaütlemistega praegust julgeolekuolukorda veelgi alarmeerida. Loomulikult hoitakse sündmustel aktiivselt silma peal ja ollakse vajadusel valmis sekkuma, kui oht suunatakse NATO liikmesriikide vastu. Eesti puhul peeti otsest sõjalist sekkumist siiski vähetõenäolineks, kuigi võib juhtuda, et tahetakse kontrollida NATO ringkaitse realiseerimist. Reealse ohu tunnetamist näitab muuhulgas ka kaitseliitu astumise avalduste hüppeline tõus.

Millist Euroopa Liitu me tahame?

Teine päev oli pühendatud Euroopa Liidu (EL) teemadele. Sõna võtsid Euroopa Komisjoni, rahandusministeeriumi ja tarbijakaitseameti esindajad. Hannes Rumm kommenteeris palju kriitikat pälvinud ELi aeglast reageerimist. Venemaa või USA saab kiiresti otsustada, ELi reageerimisprotsessid aga venivad, sest läbi tuleb rääkida kõigi 28 liikmesriigi esindustega, jõuda konsensuseni. Seda saaks muuta, andes ära rohkem liikmesriikide suveräänsust ja tekitades näiteks ELi ühtse välisministeeriumi. Kas see on miski, mida me tahame? Milline võimalus jääks sel juhul väikestel riikidel, nagu Eesti, oma arvamust välja öelda ja suuri protsesse mõjutada?

Erkki Bahovski mõtiskles ELi võimalike tulevikustsenaariumite üle. Ta tõi välja praeguse Euroopa erinevad mured: Lõuna-Eruoopa jaoks on suur mure pagulaste rohkus, samal ajal kui Ida-Euroopa jaoks on praegu õhus julgeolekuküsimused. Teineteise muresid ei osata hästi tajuda, sest pagulaste küsimus ei ole suureks teemaks Eestis, sama toimib aga ka vastupidi: Lõuna-Euroopa riigid ei taju praegust ohtu nii reaalsena, sest nemad jäävad sellest kaugemale. Ühtse toimimise mõistes on oluline, et suudame mõelda teistega sarnaselt, et ka nemad meid mõistaks. Erkki Bahovski meenutas, et Euroopa Liit on poliitiline projekt, mis on loodud sõja ärahoidmiseks oma liikmete vahel. Seetõttu läheks sõjaline reageerimine Venemaa vastu Ukraina kriisi oludes vastuollu tema põhiolemusega. Tuleb mõelda, kas EL on nõus sellest ideest loobuma.

Kindlasti andis kevadkool õpetajatele palju mõtlemisainet, mida õpilastega tunnis arutada.

Seoses oluliste tähtpäevadega korraldab Eesti NATO Ühing 29. märtsil kell 10-16 avaliku ürituse Lennusadamas. Üritusel näidatakse Eesti ja liitlaste sõjatehnikat, esinevad sõjanduse ja välispoliitika eksperdid. Sõna saavad kaitseminister, NATO rahvusvahelise sõjalise staabi ülema asetäitja kindralmajor Neeme Väli. Samuti kõnelevad riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, Vabariigi Presidendi julgeolekunõunik Merle Maigre ja ERRi toimetaja-saatejuht Astrid Kannel. Kohal on tankitõrjetehnika, soomustransportöörid, miinitõrjelaev Admiral Cowan ja hea ilma korral toimub NATO hävitajate ülelend. Üritusel on esindatud kaitseliidu ja naiskodukaitse liikmed, noorkotkad ja kodutütred. Soovijad saavad end proovile panna NATO sportlikel katsetel ja lapsi ootab joonistusnurk. Lisaks saab teha annetusi Carolin Illenzeeri fondi ja heategevuskampaania „Anname au!“ raames. Kõik huvilised on oodatud! 

Ülevaate andis Koolielu ajaloo ja ühiskonnaõpetuse ainemoderaator, Kuressaare gümnaasiumi õpetaja Madli-Maria Naulainen.

Samal teemal:

• Koolielu õppematerjalid: ajalugu
• 100 aastat I maailmasõjast