Vastab Tartu Tamme gümnaasiumi 10.b klassi õpilane Karl Pütsepp

Koolielu bioloogia ainemoderaatorina olen mitmel aastal üle vaadanud ja kinnitanud hulga Karl Pütsepa õppematerjale, teadmata, et tegemist on alles põhikooliõpilasega. Õppematerjalid on head ning mõnikord ettetulnud parandamisvajadusse suhtus Karl sama põhjalikult nagu õpetajad. Suur oli mu üllatus, kui koolitunnis kohtusime ning mulle jõudis pärale, et seesama Koolellu õppematerjalide esitaja Karl Pütsepp on jõudnud  alles 10. klassi (2013/14. õppeaastal).

Millal sa õieti Koolielu portaalis ringi vaatama hakkasid ja millal ise sinna õppematerjale pakkuma asusid?

Õpetajaameti huvilisena hoidsin portaalil silma peal juba varem, ent aktiivselt hakkasin kaasa lööma üheksandas klassis – siis tekkis kindel teadmine, et soovin õpetajaks hakata. Esimesed esitlused olid loodusõpetuse 5. klassi ning bioloogia 7. klassi teemadel. Kuna nii minu eelmise bioloogiaõpetaja Külli Maleva kui ka ainemoderaatorite tagasiside oli positiivne, mõtlesingi, et see mind huvitab. Õppematerjalide koostamine on väga aegnõudev töö – tuleb  kursis olla õppekavaga, õppematerjalidega (erinevate kirjastuste omadega), erialase kirjandusega. Kõige tähtsam on, et saad ise asjast aru ja tead natuke rohkem kui õpikus kirjas. Mulle see protsess meeldib.

Karl Tartu Tamme gümnaasiumi bioloogiaklassis 2014.

Koolielu otsing andis perekonnanime järgi otsides sinu poolt koostatud õppematerjalide arvuks 31. Kas lisaks nendele materjalidele seisab mõni veel kodus ootevalmis?

Tegelen praegu sellise internetilehekülje loomisega nagu „Bioloogiahuvilise koduleht“. See käsitleks peamisi põhikoolibioloogia teemasid, aidates eeskätt olümpiaadiks, aga ka kontrolltööks või eksamiks valmistujaid ja teisi bioloogiahuvilisi igas vanuses.

Kindlasti on tulemas erinevaid esitlusi - loodan teha neid kõigi loomarühmade kohta, keda põhikoolis käsitletakse. Samuti kavatsen luua õppematerjale evolutsioonist ning lisaks bioloogiale ka loodusõpetusest ja geograafiast, näiteks loodusvööndite kohta.

Mille järgi valid teema, millest hakata esitlust või muud õppematerjali koostama? Kust leiad sisulist abimaterjali?

Teema valik käib kuidagi hetke ajel. Vaatan, mis on olemas, kindlasti peab teema mind ennast huvitama – ma ei ole ju kõrgharidusega bioloog ega valda kõiki teemasid tasemel, et saaksin neid edasi anda. Olen ka ise õpilasena näinud õpetajaid, kes valdavad suurepäraselt õpikuteemasid, ent ei suhtu oma ainesse entusiastlikult, ei uuri, mis nende valdkonnas uut on. See on aga ülimalt tähtis. Minu silm lööb särama rääkides loomadest, ökoloogiast, evolutsioonist. Üks huvitavamaid teemasid on kindlasti biogeograafia – interdistsiplinaarne teadus organismide levikust ajas ja ruumis.

Sisulist abimaterjali leian eelkõige õpikutest – eeskätt vanadest, vähem uutest. Eks ole ju terve mu tuba raamatuid täis. Ja kui teiste tubade riiulites on põhiliselt ilukirjanduse ja kunstialased teosed, siis minu toas leidub lisaks tohutult raamatuid loodusest, imetajatest, lindudest, amfiibidest. Teatmeteoseid ja populaarteaduslikke köiteid, perioodikat loodusvaldkonnast – National Geographic, Eesti Loodus, Loodusesõber, BBC Wildlife jt. Lisandunud on ka mõned ingliskeelsed raamatud ja muidugi saab sisulist abi internetist.

Miks sind just bioloogia huvitab? Milliseid huvisid sul veel on?

Väga lihtne – bioloogia on imede teadus. See, et planeedil Maa sai tekkida elu, on üks suur ime, nagu ka see, et üherakulistest bakteritest arenesid järk-järgult aina keerukamad olevused kuni Homo sapiensini välja. Matemaatikas on kõik reeglipärane, raami surutud. Ükskõik, mis arvudega meil tegemist on, kaatetite ruutude summa võrdub ikka hüpotenuusi ruuduga. Aga tedrekana kõigi tedrekukkedega ei paljune. Kuked peavad ennast tõestama – näitama, et nende geenid on väärt edasiandmist. 

Suur huvi bioloogia vastu tekkis mul lapsepõlves. Siis sirvisin alalõpmata „Loomade elu“ köiteid ja joonistasin loomadele aedikute plaane. Loomulikult valisin siis liike nende atraktiivsuse, mitte ohustatuse põhjal. Kõik suved veetsin Piirissaarel, mis oli, on ja jääb minu lemmikpaigaks maamunal, sinna minnes tunnen mingit imelikku rahutunnet. Umbes viie-kuueaastaselt teadsin, et saan loomaaia direktoriks. See soov püsis päris kaua ning ega ma võimalusest ka tulevikus ära ei ütleks. 

Karl oma lemmikpaigas, Piirissaarel 2012.

Lisaks bioloogiale huvitavad mind veel loodusgeograafia, eesti keel ja kirjandus, ajalugu, poliitika, arhitektuur. Loodusgeograafia tundmine on ühele bioloogile - eriti ökoloogia suunitlusega - hädavajalik. Eesti keele ja kirjanduse sügav huvi on tekkinud hiljuti. Eks see oli mul veres varemgi, ent Tamme gümnaasiumi jõudes seadis õpetaja Külli Saia mu lihtsalt fakti ette, et pean sellega tegelema. Nüüd võiksin naljatades öelda, et olen tema peale pahane: ta on esimest korda pannud mind kahtlema, kas pärast gümnaasiumi mitte hoopis filoloogiateaduskonda õppima minna. Ajaloohuvi tekkis samuti suurepäraste õpetajate pärast. Põhikoolis õppisin Karlova gümnaasiumis, mis on oma ajaloosuunitluse poolest ju legendaarne. Ajaloost kasvas välja huvi poliitika (http://karlpytsepp.blogspot.com/) ja arhitektuuri vastu.

Juba paar aastat olen ka Eesti Ornitoloogiaühingu liige. Loodan, et ükskord on ka Eesti nagu Suurbritannia, kus igas kolkakülas on oma joomagrupi asemel linnuvaatlusühing!

Kas õpilastel tasuks Koolielust materjale otsida?

Koolielu lähtub eelkõige õpetaja mugavusest – materjalid on jagatud õppekava põhiselt. Ent loomulikult saavad portaalis olevaid materjale kasutada ka õpilased, õppimist ei saa ju kellelegi keelata.

Mis on õppematerjali koostamise juures raske? Millised on sinu arvates hea õppematerjali olulisemad omadused?

Õppematerjalide koostamisel on kõige suuremaks probleemiks selgus ja lihtsus: mida vähem, seda parem! Kui õppematerjal on liiga mahukas või tööjuhend segane, ei kavatsegi õpilane seda õppeesmärgil kasutada. Õpilasi tuleb köita! Bioloogia esitluste puhul on üheks võtmeks kindlasti illustratsioonid – pildid, joonised ja skeemid.

Kas sulle on tuttavad autoriõigustega seonduv (näiteks Creative Commons litsentsid) ja Koolielu portaali õppematerjalide kvaliteedinõuded või oled oma materjalid niisama õigesti osanud teha?

Autoriõiguste teema on asi, tunnistan ausalt, mis on võtnud kõige rohkem aega harjumiseks. Aga eks see ole ka arusaadav. Kvaliteedinõuded olid algusest peale mõistetavad.

Oled olnud üsna pikka aega Koolielu kasutaja. Arvatavasti on Sul kujunenud oma ettekujutus portaali kasutusmugavusest, võimalustest, headest ja kehvematest külgedest. Proovi teha kriitikat portaali kasutusmugavuse ja muude sinu arvates arendamist vajavate külgede kohta!

Koolielu on üsna mugav keskkond, selle külje pealt pole midagi ette heita. Samas on mujal veebis olemas palju häid materjale, mis väljuvad traditsiooniliste õppeainete piiridest. Võib-olla on see küsimus, mida arendada võiks.

Mida loed Koolielu portaalis õnnestunuks?

Kõige tähtsam on see, et Koolielu hõlmab kõiki õppeaineid, lisaks veel erinevate töövahendite kirjeldusi, haridusalaseid uudiseid jm.

Aga nüüd palun fantaseeri: milline võiks Koolielu portaal olla tulevikus? Kellele, mis võimalustega jne.

Arvan, et Koolielu portaal peaks siiski olema suunitlusega õpetajale. Kõige tähtsam on uuendustega kaasa minna. Praegu on Koolielu piisavalt modernne, ent IKT valdkonnas muutub kõik väga kiiresti ja ajaga tuleb kaasas käia.

Hakkame seda intervjuud lõpetama. Ent ma ei saa jätta küsimata... Miks sa vabast ajast end õppematerjalide loomisega vaevad? Kas kavatsed edaspidigi seda tööd jätkata?

Kui ma peaksin seda enda vaevamiseks, siis ma sellega ei tegeleks! Tähtis on tegeleda asjaga, mis sulle meeldib. Ja minu paljude huvide seas on esirinnas bioloogia ja õpetamine. Elu on kuidagi nii kujunenud. Huvi looduse ja eriti loomade vastu tekkis mul juba väga varases lapsepõlves. Hiljem olid Karlova koolis lihtsalt suurepärased õpetajad, eriti bioloogiaõpetaja ja ajalooõpetaja, nendelt sain õpetajapisiku.

Sellisel tööl on ka oma praktiline külg. Õpetades õpid ise ja samas ka kinnistad materjali, see on väga kasulik.

Nii et kindlasti kavatsen õppematerjalide koostamisega ka edaspidi tegeleda. Niikaua, kuni jätkub teadmisi, mida edasi anda.

Soovin sulle jõudu ja jätkuvalt häid ideid ning tänan Koolielu portaali täiendamast!

Karl Pütsepaga vestles Koolielu ainemoderaator Urmas Tokko.

Samal teemal:

• Bioloogia õppevara Koolielu portaalis
• Koolielu: SCIENTIX portaal 
• Eesti võistkonnad tõid ELi loodusteaduste olümpiaadilt hõbemedalid
• Õpilased haarasid oma DNA-l sabast
• Tartu kool soetas 3D printeri