Martin Saar, Greshami kool, Inglismaa, erakool, veebiseminar... +Martin Saar, Greshami kool, Inglismaa, erakool, veebiseminar... +Martin Saar, Greshami kool, Inglismaa, erakool, veebiseminar -
Õppeaasta viimasel HITSA Innovatsioonikeskuse veebiseminaril jagas keemiaõpetaja Martin Saar muljeid õpetajatööst Inglismaal Greshami erakoolis. Ligi 500 õpilasega koolis töötab 70-80 õpetajat ja üle 200 koolitöötaja.
Gustav Adolfi gümnaasiumi keemiaõpetaja Martin Saar on Inglismaal töötanud aastajagu ja olgu öeldud, et ta tuleb suvel Eestisse tagasi – tööaeg võõrsil saab ümber.
Greshami koolil (Gresham´s School) on auväärne ajalugu, see asutati 1555. aastal. Kool asub Norfolki maakonnas Holtis ja on üks kahekümnest parimast koolist Inglismaal. Eks näitab seda õppemakski – 22 000 kuni 29 000 naela aastas. Küll ütles Martin Saar, et on ka stipendiumivõimalused. Kooli patroon on prints Philip, Edinburghi hertsog, ja selles koolis on õppinud näiteks kuulus helilooja Benjamin Britten. Koolis õpivad poisid ja tüdrukud vanuses 3 kuni 18 eluaastat (eelkoolist gümnaasiumini). Tegu on tüüpilise boarding school´iga ehk õpilaskoduga kooliga. Koolikompleks koosneb paljudest hoonetest, piirkonna suurim võlu on tohutult kaunis loodus.
Veebiseminar algab...
Hommikud algavad palvusega
Veebiseminaril osalejatele oli Greshami kooliga tutvumine põnev ja huvitav ning küsimusi oli palju. Martin Saar rääkis, et kool on seotud anglikaani kirikuga, aga on ka teistest konfessioonidest õpilasi. „Mitmed hommikud algavad hommikupalvusega kooli kabelis, see on kõige suurem kultuuriline erinevus Eesti koolist. Õpilastes see küsimust ei tekita, et miks peab hommikul kabelisse minema. Tüdrukud lubati Greshami kooli alles 1960ndatel. Praegu on neli maja (boarding house) poistele ja kolm tüdrukutele. Meie mõistes gümnaasiumi viimase astme õpilased (11., 12., 13. klass) elavad reeglina igaüks oma toas, nooremad jagavad tube. Õpilased jagunevad majadesse pigem huvide põhjal: koos on muusikahuvilised, spordihuvilised jne.“
Koolikultuur taunib kiusamist
Kas esineb koolikiusamist? „Võiks ju arvata, et kui õpilased veedavad koos pikki perioode, siis tekivad hõõrumised. Tegelikkuses on neid väga vähe. Kiusamisega, üldse koolidistsipliini rikkumisega kaasnevad tõsised sanktsioonid, teisalt tuutorid (juhendajad) tegelevad selle teemaga väga põhjalikult. Ka mul on oma tuutorgrupp, see on nagu meil klassijuhatamine, ainult palju väiksemas mahus – mul on seitse poissi. Koolikultuur on juba selline, et kiusamist ei teki,“ tegi Martin Saar kokkuvõtte.
Muidugi taheti seepeale teada, mis sanktsioone kool rakendab. „See on kindel väljatöötatud süsteem, millest õpilased on väga teadlikud, ja puudutab üleüldiselt eksimist distsipliini vastu. Kergeim karistus – tuleb vihikusse kirjutada teksti kahe kuni nelja lehekülje ulatuses. Näiteks kui poiss hiilib öösel sõbra tuppa, peab ta karistuseks kirjutama mitu lehekülge järjest: Pärast öörahu ma teise tuppa ei lähe. Leebem karistus on ka pärast tunde jätmine. Kõige karmim on muidugi õppetööst eemaldamine ja koolist väljaheitmine. Selleks peavad väga mõjuvad põhjused olema: korduv alkoholi kasutamine, varavastased kuriteod,“ andis Martin Saar põnevaid selgitusi.
Tähtis on sport, mitte virtuaalmaailm
Kuidas on Greshami õpilastel virtuaalmaailmas olemisega lood? „Selles majas, kus mina olen, korjame õhtuti mobiiltelefonid noortelt kokku, et nad ikka magama jääksid. Aga üldiselt - kuna kooli õhkkond on väga sportlik, siis peamiselt veedetakse oma aega vabas õhus, väga palju tegeletakse spordiga. Siin ei ole virtuaalmaailmas elamine nii terav probleem kui Eestis,“ rääkis Martin Saar.
Õpilaste valikuvabadus ja õpetaja tööpäev
Loomulikult huvitas kuulajaid enim õppetöö korraldus. „Õpilaste võimalus õppeaineid valida on juba varakult suur, näiteks keeleõppes saab valida hispaania, prantsuse, saksa, hiina ja jaapani keelt, õpetatakse ka ladina keelt. Koduseid töid antakse õpilastele vähem kui meil, aga neid peetakse olulisemaks. Minu tööpäevad siin on pikad – alustan kell 8.15, koju jõuan pärast kella 23-e. Loomulikult on see võimalik tänu sellele, et päevas on pausid sees. Kontakttunde on nädalas õpetajatele 20, lisaks eeldatakse, et kõik õpetajad tegelevad spordiga ja eeldatakse, et hobina juhivad nad mingit ringi või kursust. Õpetajatele on öeldud selgelt seda, et kui õppetöö kestab, siis on nende töönädal 50-55 tundi. Aga kui on vaheajad, siis need on täiesti vabad: kaks nädalat sügisel, kolm jõulude ajal, üks veebruaris, kolm lihavõtete ajal ning üks mai lõpus, kaks kuud suvevaheaega. Ja rahulikum ning stressivabam igapäevane tegutsemine,“ rääkis Martin Saar. „Tundide ettevalmistus sõltub õpetajast endast, aga oma materjale jagatakse ja palju ettevalmistust toimub ühistööna.“
Nõuded õpetajatele on muidugi suured, aga neid aitab ettevalmistus ja loomulikud eeldused: õpetajaks saab keskmisest võimekam inimene, kes tõesti soovib pühenduda õpetamisele, ja õpetajakohtadele on konkurss. „Õpetaja, kes siin koolis töötab täiskoormusega ja on kogemusega, teenib 3000 kuni 3500 naela kuus. Õpetajaid töötab koolis 70-80, kooli töötajaid on üle 200. On ka õpetajaid, kes tulevad ainult kaheks-kolmeks tunniks, näiteks muusikas, õpetavad erilisi instrumente.“
Tähtis on süvenemine
Veel arvas Martin Saar, et Eestis tuleks kiiremas korras alustada diskussiooni, kas tõesti kuni ülikooli minekuni on õpilastel vaja koolis õppida 14-16 erinevat ainet? Inglise koolile iseloomuliku viimase kahe aasta (sixth form) jooksul õpitakse süvendatult vaid kolme-nelja õppeainet ja need on õpilane ise valinud. Ühtlasi paneb ta nii ka paika, missugust eriala hakkab õppima kõrgkoolis. „Siin näen, kuidas õpilased ja õpetajad lähevad süvitsi, kuidas õpetajad saavad pühenduda õpilastele, kuidas see toob kaasa palju paremad suhted õpilaste ja õpetajate vahel,“ selgitas ta veebiseminari kuulajatele.
IKT lapsekingades
Mis puudutab IKT-d, siis selles osas on asjad eliitkoolile vaatamata kehvavõitu. „Ei ole arvuteid jalaga segada. Suur probleem on arvutivõrgu ülalhoidmine, korra oli see isegi mitu nädalat maas. BYOD (bring your own device, võta oma seade kaasa) on siin lapsekingades, iPad tunnis on pigem erand kui reegel,“ selgitas Martin Saar.
Kaasa võtaks spordi!
On üks asi, mida tasuks Inglismaalt meie kooli kaasa võtta – see on sport ja kehaline aktiivsus. „Meil on koolis liikumine ainult kehalise kasvatuse tunnis, siin on sportimine ja liikumine osa inimese harmoonilisest kasvatamisest. Samas on meil huviringid ja huvikoolid, kus saab sporti harrastada,“ tegi Martin Saar jutust kokkuvõtte.
Veebiseminariks mõeldud tund möödus kiiresti ja oli sisukas, osalejate jaoks oli veebiseminariga liitumine ja jälgimine ütlemata mugav ja lihtne. Sellel õppeaastal on HITSA Innovatsioonikeskus korraldanud 21 tasuta veebiseminari. Kõik veebiseminarid on salvestatud ning neid saab uuesti üle vaadata haridustehnoloogide võrgustiku veebilehel.
Fotod: Madli Leikop.
Samal teemal: