Tulevikust, millest ei julge sageli kõneleda ka targimad hariduse spetsialistid, kuid millest tehnoloogiaettevõtted on vaikselt juba tutvustusi tegemas. Sellest teemast inspireerituna toimuski 22. augustil Pelgulinna gümnaasiumis Eesti Informaatikaõpetajate Seltsi seminar.

Esimene muutus, mis toimub ka Eestis, on üleüldine digitehnika kasutuselevõtt igas valdkonnas. Näiteks uuenenud riikliku õppekava kaheksas digipädevus kätkeb endast viidet järgmisele lausele: Digipädevus on suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus (Riigi Teataja 2014). See on meie ühine rõõm!

Augustiseminar „Meie elu 2020-2030“ võttis ette kolm sammast: robootika, programmeerimise ja liitreaalsuse.

Robootika ja Progretiigri programmi käis tutvustamas Andres Äärema Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusest (http://www.hitsa.ee ), anti ülevaade Nutilabori tegevusest ja võimalustest (http://www.nutilabor.ee/) ning mudilaste ja robotite kokkupuutest tehti ülevaade ka Lasteka meeskonnalt (http://lastekas.ee/.

Loe edasi Innove uudiskirjast.

Autor: Birgy Lorenz, EIÕPS-i juhatuse liige, Tallinna Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht

Foto: Birgy Lorenz.