Need huvitavad valikkursused on tehnoloogiaga seotud: geoinformaatika, robootika ja programmeerimise alused, mehhatroonika. Geoinformaatikat õpetab õppealajuhataja, geograafiaõpetaja Sergei Šarkov; robootikat, programmeerimist ja mehhatroonikat kooli IT-spetsialist Valeria Nazarova.

Kuidas jõudsid need valikkursused kooli õppekavasse, mis ajendas?

Sergei Šarkov: See on valitud sellepärast, et meie koolis on vajalik õpetaja - geograaf C1- keeletasemega. Samuti osalesin ma selle õppeaine koolitusel ning vajalikud õppematerjalid on Moodle´i kaudu kättesaadavad. Geoinformaatika sobib meie kahele õppesuundale - nii IKT ja majanduse kui loodusainete õppesuunale.

Valeria Nazarova: Meie kool valiti veel Tiigrihüppe SA poolt üheks neljast pilootkoolist, kus hakati õpetama toona sellist uudset ainet nagu robootika. Kool sai raha, et osta 12 komplekti õppetööks mõeldud Lego Mindstrom NXT robotikomplekti. Mõned õpetajad meie koolis läbisid kursused. Robootika pakuti õpilastele välja valikainena. Samal ajal, 2011. aastal hakkasid meie koolis – nagu teisteski pilootkoolides – toimuma üleriigilised tehnoloogiapäevad (vt näiteks Narva informaatikaõpetajate ajaveebi http://ikt-narva.blogspot.com/. Palju abi ja toetust oleme alati saanud MTÜ-lt Robootika, Heilo Altinilt, Ramon Rantsuselt ja Kristiina Otsalt.
2011 toimusid Eestis esimesed robootikavõistlused, meie kooli meeskond sai esimese koha. Käisime ka kohtumisel vabariigi presidendi juures. Kõik need faktorid on on soodustanud õpilaste ja vanemate huvi uue valikaine vastu.

Mis klassides saab neid õppida?

Valeria Nazarova: Keskkoolis saab valida mehhatroonikat, robootikat ja programmeerimist. Robootikaringis käivad 6.-12. klassi õpilased.

Sergei Šarkov: Geoinformaatika on mõeldud 12. klassile.

Palun tutvustage, mis on valikkursuste sisu?

Valeria Nazarova: Õpilastele meeldib väga robootika ja programmeerimine, sest need erinevad tugevalt klassikalistest koolitundidest, kus tuleb istuda, kuulata õpetajat ja lahendada tüüpülesandeid. Robootikas saab iga ülesannet lahendada kümnel erineval moel. Ühe ülesande lahendamiseks saab ehitada erinevaid roboteid ja koostada erinevaid programme. Lapsed mõtlevad välja uusi insenerilahendusi ja kasutavad juba tuttavaid võtteid. Rohkem valivad neid ained õpilased, kellele meeldib matemaatika ja füüsika ning need, kes plaanivad tulevikus õppida tehnikaerialasid. Poisse on muidugi rohkem. Aga ka tüdrukud saavad robootikaga edukalt hakkama.

Sergei Šarkov: Sisuliselt kujundame geoinformaatikas oskust GIS-idega (geoinfosüsteemide ehk kohateabesüsteemidega) töötamiseks, mis on üldse oskus vektorgraafikaga töötada. Samuti saavad õpilased häid teadmisi kaasaegset kartograafiat. Huvi selle aine vastu on rohkem poistel.

Tehnoloogiaained koolis üldiselt – on need teie õpilaste seas populaarsed? Ja kas need mõjutavad matemaatikaoskust?

Valeria Nazarova: Robootika on väga populaarne aine. Mõnede õpilaste puhul on robootika innustanud ka keeleõpet, kuna paljud pamerjalid on ingliskeelsed. Tekkinud on ka sügavam huvi matemaatika ja füüsika vastu.

Sergei Šarkov: IKT ja loodusainete õppesuunad on meie gümnaasiumis kõige populaarsemad ja selletõttu on tehnoloogiaained populaarsed. Oletan, et need valikained mõjutavad õpilaste matemaatikaoskust, igal juhul on matemaatika riigieksamite tulemused meie koolis päris kõrged.

Fotod Narva keeltelütseumis toimunud tehnoloogiapäevadest 2013 ja 2014 on võetud Narva informaatikaõpetajate ajaveebist. 

Samal teemal:

• Narva keeltelütseumis toetavad teineteist keeled ja matemaatika
• Ida-Virumaa koolijuhid tutvusid Tallinna koolide tööga
• Narva lasteaialapsed õpivad ameteid
• Valikkursuse "Mehhatroonika ja robootika" materjalid Koolielu õppevaramus