Õpetaja peaks kasutama digitaalset õppevara, mis toimib igas seadmes


Avaldaja:Laura Vetik31. Oktoober 2014

Eesti koolides kasutatakse õppetööks aina enam süle- ja tahvelarvuteid, kuid probleemiks on digiseadmetele sobiva õppevara kättesaadavus, selgus oktoobris Creative Classroom projekti raames läbi viidud kooliküsitlusest.

Kooliuuendusprogrammi Samsung Digipööre koolitusjuhi Mart Laanpere sõnul võib digitaalse õppevarana kasutada ka üldlevinud rakendusi ja keskkondi, mis toimivad igas seadmes, kuid lahendus on ka ise õppevara luua.

Eesti koolides kasutatakse arvutiklasside asemel õppetöös üha sagedamini personaalseid nutiseadmeid: tahvel- ja sülearvuteid või nutitelefone. Õpetajad peavad arvestama sellega, et tundides kasutatav digitaalne õppevara peab toimima kõikides seadmetes. „Kui õpilane kasutab õppetöös oma seadet, peab õpetaja poolt olema tagatud, et keegi ei jääks õppetööst kõrvale seetõttu, et kasutab teist platvormi. Pole oluline, kas õpilane tuleb kooli sülearvuti, tahvelarvuti või nutitelefoniga, kõikidest seadmetest peab olema võimalik kaasa töötada,“ ütles Laanpere.

Laanpere sõnul ei ole probleem niivõrd sobiva õppevara kättesaadavuses, kui selles, et paljud õpetajad ei oska sobivat õppevara üles leida, selle sobivust hinnata ega ise õppevara luua. “Õpetajatele tuleb anda piisavad praktilised teadmised, milline õppevara on sobilik ning kuidas on võimalik ka ise luua rakendusi ja veebikeskkondasid,” ütles Laanpere.
 
Üks Samsung Digipööre programmis osalevatest pilootkoolidest, Valga Vene Gümnaasium, kasutab õppetöös juba järjepidevalt nutiseadmeid. Sobilikku õppevara loovad nii õpetajad kui õpilased. „Oleme rakenduste loomisesse kaasanud ka õpilasi – näiteks loovad meie kooli abituriendid nooremate klasside õpilastele erinevaid rakendusi matemaatika, loodusõpetuse ja keelte õppimiseks,“ kommenteeris kooli haridustehnoloog Eva Tšepurko.

Programmi projektijuhi ja koolitaja Lili Kesa sõnul on õppetööks sobilikke rakendusi väga palju ning õppetöös võib kasutada ka paljusid üldlevinud keskkondi ja rakendusi, nagu Facebook, Youtube ja Dropbox. „Kindlasti on see iga õpetaja personaalne otsus, kas ta teeb pildigalerii Flickrisse või kasutab hoopis Facebooki albumeid. Rühmatöö tegemiseks võib valida ühiskirjutamist võimaldava Google Drive'i ning sinna ümber täiendavateks suhtluskanaliteks Skype'i või mõne sotsiaalvõrgustikku integreeritud vestlusvahendi. Dokumendid aga saab lükata pilve – Dropbox, OneDrive, Box või Google Drive on vaid väike osa pikast loetelust,“ loetles Kesa.

Oktoobris Creative Classroom projekti raames 200 Eesti kooli hulgas läbi viidud küsitluse eesmärk oli välja selgitada Eesti koolide digitaristu olukord ning õpetajate digitaalne kompetents. Küsitluse tulemustest selgus, et õpetajad vajavad koolitamist eelkõige digitaalse õppevara loomise, tahvelarvutite kasutamise, e-kursuste läbiviimise, videote loomise ja töötlemise ning programmeerimise alal.

28. ja 29. oktoobril Mektorys toimunud Samsung Digipööre kolmandal koolitusel õpetati pilootkoole ise leidma, looma, rakendama ja hindama erinevatele personaalsetele digiseadmetele sobivat digitaalset õppevara. Pilootkoolid said ülevaate üldhariduskoolidele mõeldud, avatud õppematerjalide kogudest ning erinevatest võimalustest õppematerjalide haldamiseks ja jagamiseks nii õpetajatöös, kooli tasandil kui ka laiemalt. Koolitus toetas digitaalse õppevara strateegia kavandamist kooli tasandil.

Loe edasi siit.

Allikas: Tallinna Ülikool, Samsung Digipööre.

Foto: Stina Kase.

Haridus- ja Noorteamet