Küberjulgeolekut ei saa ükski riik tagada üksinda tegutsedes. Küberjulgeoleku kindlustab rahvusvaheline koostöö, riikidevaheline teadus- ja arendustöö, küberjulgeoleku spetsialistide hea ettevalmistus kõrgkoolides, olgu kodu- või välismaal.

Just õppetegevuse arendamisse annab oma panuse ka IT Akadeemia, mis toetab Tallinna Tehnikaülikooli küberkaitse tudengite magistriõpinguid stipendiumiga. IT Akadeemia on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse hallatav programm, mis toetab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ja IKT-ga seotud erialade tudengite õpinguid nii Eestis kui väljaspool.

Küberkaitse magistriprogramm valmistab ette spetsialiste ametikohtadele nagu infoturbejuht, turvaanalüütik, turvatestija, turvasuunitlusega tarkvaraarendaja, süsteemi- või võrguadministraator. Kahe aasta jooksul saavad magistrandid teadmisi küberturbe põhialustest ja juhtimisest, küberjulgeoleku õiguslikest alustest, kurivarast, infosüsteemide häkkimisrünnetest ja kaitsest, krüptoloogiast, infosüsteemide massrünnetest ja kaitsest, sõjakunsti ajaloost antiikajast võrgupõhise sõjapidamiseni.

Novembri keskpaigas allkirjastasid Tallinna Tehnikaülikool, sise-, justiits-, kaitse-, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, politsei- ja piirivalveamet, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut ja Riigi Infosüsteemi Amet TTÜ küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse koostöölepingu. Keskuse tegevuse eesmärk on õppe-, teadus- ja arendustegevusega tõsta Eesti küberjulgeoleku kompetentsi ja võimekust.

Vastloodud keskust tutvustab TTÜ võrgutarkvara õppetooli dotsent dr. Rain Ottis.

„Keskus on kasvanud 2009. aastal käima läinud rahvusvahelise magistriõppekava (Cyber Security) ümber, kus tänaseks õpib ligi 200 tudengit, neist umbes 50% välistudengeid. Viimaste aastate jooksul on lisandunud ka viis doktoranti ning mitmeid rahvusvahelisi teadus-ja haridusprojekte. Keskuse meeskond on küll veel väike, kuid kasvab jõudsalt.
Keskuse ülesandeks on tõsta Eesti küberjulgeoleku ja küberkriminalistika alast võimekust teadus-, arendus- ja õppetöö abil. Oma ülesande täitmisel teeme tihedat koostööd nii Eesti avaliku (Riigi Infosüsteemi Amet, politsei- ja piirivalveamet, kaitsevägi jt) kui erasektoriga (sh Clarified Security ja BHC Laboratory), samuti rahvusvaheliste partneritega.

Keskusel on head suhted NATO küberkaitsekeskusega (CCD COE), kus töötavad mitmed meie endised või praegused tudengid, doktorandid ja külalislektorid. Lisaks osalevad TTÜ tudengid ja õppejõud NATO küberkaitsekeskuse kord aastas korraldataval Locked Shields õppusel, mis näiteks 2014. aastal hõlmas 17 riiki ja ligi 300 osalejat."

Õppetöö, teadustöö, arendustöö. Mis on neist praegu kõige olulisem?

Hetkel on keskuse rõhk peamiselt õppetööl, sest meie vastutada on rahvusvaheline küberjulgeoleku magistriõppekava ning küberjulgeoleku teemasid uurivad doktorandid. Magistriõpet viime läbi koostöös Tartu Ülikooliga ning ekspertidega eraettevõtetest ja avaliku sektori asutustest.

Samas on meil juba praegu käimas ka mitu teadus- ja arendusprojekti (sh FP7 E-CRIME projekt küberkuritegevuse majanduslike aspektide uurimiseks ning kaks Tempus projekti Ukraina ja Montenegro suunal) ning lähiaastatel võib oodata teadus- ja õppetöö osakaalude võrdsustumist.

2015 suvel toimub Eestis Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi, IT Akadeemia ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös esmakordselt küberkaitse rahvusvaheline suvekool. Missugused ootused-lootused on suvekooli osas?

Keskus on rahvusvahelise küberkaitse suvekooli teadus- ja õppepoole korraldaja. Suvekooli sisu eest kannab hoolt meie meeskonnaga sel suvel liitunud professor Olaf Maennel, kes on kutsunud loenguid pidama mitmed tuntud eksperdid üle maailma.

Missuguseks hindate Eesti küberjulgeolekut praegusel hetkel?

Eesti on maailma mõistes suhteliselt heas seisus. Meie suurimad tugevused küberjulgeoleku alal on töötav ja laialt kasutatav ID-kaardi infrastruktuur koos sellele toetuvate teenustega, riigi juhtkonna suhteliselt hea teadlikkus antud valdkonna kohta ning hea maine rahvusvahelisel areenil. Eesti peamiseks nõrkuseks on kahtlemata kõikide tasemete küberjulgeolekuekspertide vähesus.

Missugused on uusimad suunad küberturvalisuses maailmas?

Infotehnoloogia ja interneti kiire levik elu erinevate tahkude juurde, mida kutsutakse ka asjade internetiks (Internet of Things), toob kahtlemata kaasa ka uusi turvaprobleeme. Näiteks võib tuua nutitelefonidele suunatud pahavara ja ründeid uute "nutiseadmete" vastu meie igapäevases keskkonnas: tööl, koolis, kodus, autos jne. Ka kaitse poolel jätkub automatiseerimise trend – luuakse inimesest kiiremaid ja suhteliselt autonoomse otsustusõigusega lahendusi, mis suudaksid ohtudega võimalikult efektiivselt (ilma inimese sekkumiseta) toime tulla.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Tänaseid õpilasi ümbritseb tulevikus asjade internet
• Uuendada tarkvara või osta uus arvuti?
• Kuula õpilaste loodud laule internetist
• Kas internet on ohtlik?