eTwinning tutvustab uusi õppevahendeid ja meetodeid


Avaldaja:Laura Vetik19. Detsember 2014

Novembri lõpus toimunud eTwinningu aastakonverentsil tutvusid õpetajad muuhulgas programmeerimise, sotsiaalvõrgustike ning konfliktilahendmise oskuste rakendamisega õppetöös. Loe lähemalt kolmest põnevast töötoast!

Töötuba “Kuidas õpetada programmeerima?”:

eTwinning saab muuta koolide õpetamismeetodeid! Paljud Euroopa õpetajad osalesid töötoas “Kuidas õpetada programmeerimist”, kus juhendajateks olid Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased Kärt Kaasik-Aaslav ja Karl Vilhelm Valter ning nende õpetaja Ingrid Maadvere.

coding.jpg

“Oli meeleolukas töötuba. Karl mängis töötoa algul osalejatelel ukulelet ning töötoa lõpus korraldati kontrolltöö, kus selgeks tuli õppida eesti keeles ‘aitäh’ ning ‘head aega’,” meenutavad töötoajuhendajad  Kärt ja Karl.

eTwinnijatele tutvustati programmeerimise maailma, selgitades, kuidas õpetajad saavad oma koolis programmeerimist õpetada ning mis on esimesed sammud selle suunas. Esmalt tutvustasid  Karl ja Kärt, kuidas nad oma koolis programmeerimist õppisid. Tegu oli huvitava õpiptojektiga, kus oli omavahel lõimitud mitu õppeainet- matemaatika, inglise keel ja eesti keel. Õpilased pidid projekti raames looma mänge, kuid esmalt tuli meeskondadel leida netiavarusest sobivad  programmid, nendega tutvuda ja luua kasutusjuhendid ning valitud programme oma kaaslastele tutvustada. Lisaks tuli kirjutada artikleid ning valmistada mängu tutvustav reklaamvideo.

 Töötoas osalenud õpetajatel oli võimalus ka  lahendadamõningaid programmeerimist tutvustavaid ülesandeid ning lähemalt Kärdi ja Karli juhendamisel tutvuda programmiga Scratch

Töötuba näitas selgelt seda, kuidas digimaailmaga sina peal olevate õpilaste jaoks on IKT vahenditega töötamine kerge ja motiveeriv. “Ma pole kunagi näinud õpilasi, kes on nii ettevõtlikud, loovad ja hea võõrkeeleoskusega!” ütles eTwinningu aastakonverentsil osalenud õpetaja Marina Screpanti.

Veel kasulikke linke:

15938322705_c84d12c849_o.jpg

Tatjana Ahmerhanova: Töötubade valik konverentsil oli nii mitmekesine, et raske oli valida. Ehkki ma ei pea end suureks Twitteri fänniks, valisin siiski töötoa “Twitter in the class and staffroom” (tõlk. Twitter klassiruumis ja õpetajate toas). Selle valiku üheks põhjuseks oli soov tuttavaks saada koolitajatega Bart Verswijvel’ga and Arjana Blazic’ga, kes olid koolitajad ka eelmisel aastal toimunud eTwinningu õppimisüritusel eTwinning 3.0. Õppimisüritusel osalejana olin ma vaimustatud nende koolitamise stiilist ja innustusest! Nagu Bart ja Arjana ise ütlevad, on nad elukestvad õppijad ja õpetajad, kes püüavad õppida ja õpetada mõnu ja lõbuga. Tüüpiliselt nendele koolitajatele oli töötuba üles ehitatud pisut ebatavaliselt, seekord videokonverentsi kujul - Bart oli koos meiega, aga Arjana suhtles töötoas osalejatega Ameerikast. Bart ja Arjana esitasid suurepäraseid ideid, kuidas  õpetaja võib Twitterit kasutada nii õpetamiseks kui ka enesetäienduseks.

Nagu paljud teavad, on Twitter mikroblogimise keskkond: sissekannete pikkus saab olla max 140 tähemärki. Esialgu ei olnud Twitter loodud õpetamise keskkonnana. Kuna paljud õpilased kasutavad seda suhtlemiseks, siis õpetajad hakkasid ka sellele keskkonnale tähelepanu pöörama. Minu jaoks oli suureks üllatuseks, kui palju võimalusi avaneb Twitteri kasutamisel. Näiteks võib Twitteris luua küsitlusi ja läbi viia videokonverentse, osaleda rühmana diskussioonis, postitada infot ja vahetada arvamusi, kirjutada, lugeda, suhelda, õpetada ja õppida, teha vigu ja nendest õppida. Töötoa lõppedes tõdesin, et  oma tööst inspireeritud õpetaja võib edukalt iga sotsiaalvõrgustiku (Twitter sealhulgas) õppimise ja õpetamise vahendina kasutusele võtta. Soovitan innustust ja entusiasmi kõikidele õpetajatele!  

Kristel Sepp: Töötoa „Differences, conflicts, emotions“ (tõlk. erinevused, konfliktid, emotsioonid) viis läbi psühhoterapeut Lenka Rušova, kes küll ei tööta koolis ega ole otseselt seotud ka eTwinninguga, kuid samas  puutub iga päev kokku inimestega, kes vajavad abi probleemide lahendamisel. Tavaliselt on need õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja paarid, kelle erinevad mõttemaailmad on kokku põrkunud.

Tegemist ei olnud traditsioonilises mõttes töötoa vaid loenguga, kus keskenduti isiksuseomadustele ja väärtuste erinevustele.

Kui me töötame koos  erinevate kolleegide või õpilastega, siis saavad kokku ka erisugused isiksuseomadused ja väärtushinnangud. Kipume ennast õigustama ja teiste poole sõrmega näitama. Arvestada tuleb aga sellega, et see,  kuidas me ennast näeme, ei ole samaväärne sellega, kuidas tajuvad meid teised. 

Me võime tunduda endile korralikud, kuid kolleegide või õpilaste jaoks ei tähenda see mitte korralikkust, vaid pigem perfektsionismi ja see muutub häirivaks. Me võime tunduda endile abivalmina, kuid kolleeg võib pidada seda pidevaks vahelesegamiseks. Õpilased reageerivad nendele sobimatutele nõudmistele või käitumisviisile omapoolse vastuseisu või irriteeriva olekuga või hoopis enesesse sulgumisega, mis muudab edasise suhtlemise keeruliseks.

Oluline on endas üles leida see iseloomujoon, mis on põhjustanud vastuseisu, muuta ennast leebemaks ja  tekitada seeläbi mõlemale poolele sobiv suhtlemisruum. Psühholoogias tuntud tõetera – inimesed armastavad endale sarnaseid inimesi – kehtib ka õpilane-õpetaja, kolleeg-kolleegi suhtes. See ei tähenda, et peaksime tegema midagi sellist, mis oleks meile vastumeelne, vaid peaksime tulema poolele teele vastu, jättes alles oma soovid ja enda olemuse, kuid arvestades ka teistega.

15750695728_e5fea057a0_o.jpg

Fotod: eTwinning Europe.

Haridus- ja Noorteamet