Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tellitud Balti Uuringute Instituudi uuring „Õpetajate täiendusõppe vajadused“ kinnitas, et Eesti õpetajad näitavad küll tugevat poolehoidu kaasaegsele õpikäsitusele, kuid see ei ole koolides veel piisavalt rakendunud. Põhjusena toovad õpetajad ja koolijuhid välja täienduskoolituste liigset keskendumist teooriale, kooli füüsilist õppekeskkonda ja vajalike õppevahendite puudumist ning suurt töökoormust, mis ei jäta aega koolitustel õpitu rakendamiseks.

Õpetajad eelistavad lühiajalisi ainealaseid koolitusi

Uuringust ilmnes, et õpetajad eelistavad üldpedagoogiliste oskuste arendamise asemel ainealaseid koolitusi. Samas leiab ligi kolmandik koolijuhte, et just õpetajate üldpedagoogiliste pädevuste puudumine on takistanud kaasaegse õpikäsituse rakendamist koolitunnis. Hea täienduskoolitus koosneb õpetajate ja koolijuhtide hinnangul nii teoreetilisest kui praktilisest osast, kus üheks komponendiks on ka õpitu praktiseerimine klassis.

Uuringu tulemused näitasid, et mida pikem on koolitus ning mida rohkem on koolituse raames vaja teha iseseisvat tööd ja eneseanalüüsi, seda väiksem on õpetajate huvi neis osaleda. Samuti selgus, et õpetajad pole muutunud õpikäsitust enda jaoks veel piisavalt lahti mõtestanud.

Uuring on oluline täiendusõppe süsteemi kujundamisel

Haridus- ja Teadusministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiveri sõnul on ministeerium ümber kujundamas ja täiustamas õpetajate täiendusõppe süsteemi, et tagada koolides kaasaegse õpikäsituse rakendamine ning täna tutvustatud uuring annab selle jaoks olulist teavet. „Meie eesmärk on asendada tänane killustatud üksikute koolituste praktika täiendusõppesüsteemiga, mis toetab terviklikult õpetajate ja koolijuhtide professionaalset arengut. See on ühine siht täiendusõppe erinevatele osapooletele,“ ütles Kristi Mikiver.

Uuringus on esitatud mitmeid soovitusi õpetajate täiendusõppesüsteemi kujundamiseks. Näiteks leitakse uuringus, et riigil peab olema suurem roll koolituste tellijana ja täiendusõppe sisu kujundajana. Samuti peavad koolitused tänasest enam sisaldama üldpedagoogiliste ja ainealaste teadmiste integreeritust. Tähelepanu on vaja pöörata  rahvusvaheliste koolitajate kasutamise suurendamisele, täiendusõppe vormid peavad muutuma mitmekesisemaks ja praktilisemaks jpm.

 „Uuring kinnitab, et osapoolte vastutus ja ülesanded peavad olema selgemad, koolidele tuleb luua tööriistu, mis võimaldaks täiendusõppe vajadusi paremini välja selgitada. Hea meel on tõdeda, et nende tegevuste osas oleme esimesi samme juba astunud,“ lisas õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiver.

• Õpetajate täiendusõppe vajaduste uuring on esimene omalaadne kõiki seotud osapooli kaasav analüüs õpetajate täiendusõppe olukorrast ja hetkeseisust.

• Uuringu eesmärk oli saada tagasisidet üldhariduskoolide õpetajate täiendusõppele, analüüsida õpetajate ja koolijuhtide hinnanguid õpetajate pädevusele, hoiakuid ja ettepanekuid täiendusõppesüsteemi kohta ning selgitada välja õpetajate vajadus täiendusõppe järele.

• Andmete kogumiseks rakendati mitmeid erinevaid meetodeid: intervjueeriti õpetajate täiendusõppe valdkonnaeksperte, täiendusõppe korralduse eest vastutavaid osapooli ning täiendusõppe pakkujaid; viidi läbi üle-eestiline õpetajate ja koolijuhtide veebipõhine küsitlus, milles osales 901 õpetajat ja 200 koolijuhti; toimusid fookusgrupi intervjuud koolijuhtide ja õpetajatega ning aruteluseminar, kus tutvustati uuringu esialgseid tulemusi, arutati koos osalejatega läbi peamised järeldused ning formuleeriti soovitused.

Uuringu lühikokkuvõte ja soovitused

Allikas: Haridus- ja teadusministeerium.

Foto: Terje Lepp.

Samal teemal:

• Veebruari koolitused HITSAs
• eTwinning koolitab koolimeeskondi!