"Paneme aluse terve suuna (taas)sünnile Eesti haridus- ja sotsiaalkindlustussüsteemis ning aitme kaasa uue töövõimekuse reformi realiseerimisele. Oleme esimesed Eestis, kes teevad algust nägemispuudega inimeste harrastuse taaselustamisega ning avardame nende võimalusi tööturul," ütles projektijuht ja Tallinna Ülikooli tööõpetuse osakonna lektor Tiia Artla. 

Artla rääkis, et Eestis pole loodud puuetega inimestele kohandatud kutsehariduse õppekavasid ning vähene on ka haridusasutuste valmidus erialasid nägemispuudega inimestele õpetada. Ilma vastava väljaõppeta ei saa aga inimesed siseneda tööturule ja võita majanduslikku iseseisvust, mis tagaks nende integreerituse ühiskonda. 

Eestis on umbes 7000 nägemispuudega inimest. Põhi- ja gümnaasiumiharidust on neil võimalik saada Tartu Emajõe Koolist ja Tallinna Heleni Koolist, kutsehariduse saamise võimalused on nägemispuuetega inimestel aga juba oluliselt kesisemad. 

Väheseid kutsehariduse võimalusi nägemispuudega inimestele pakuvad täna Eestis Pimemassööride Ühing ning töökeskused Tallinnas Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses, Tartus ja Narvas. Nende kõrval käivitasid Tallinna Ülikooli tööõpetuse osakond ja MTÜ Kakora arendusprojekti „Käsi-töö tööriist rehabilitatsiooni tööriistakastis“, et koolitada juhendajaid nägemispuudega inimeste käsitööoskuste õpetamiseks ning korraldada õppepäevi nägemispuudega inimesele.  

Projekti „Käsi-töö tööriist rehabilitatsiooni tööriistakastis“ eesmärgid: 
* Motiveerida nägemispuudega inimesi olema aktiivne säilinud töövõime ulatuses. 
* Arendada välja uusi rehabilitatsiooniteenuseid, käsitöö väljaõppele lisanduvad tulevikus tootedisaini ning ettevõtluse algkursused, mis annavad nägemispuudega inimestele võimaluse tegutseda FIE-de või ettevõtjatena. 
* Panna alus uuele lisaerialale - käsitöö õpetamine erivajadustega inimestele.

Projekt kestab 1. märtsini 2015.

Allikas: Tallinna Ülikool.

Samal teemal:

• Hariduslike erivajadustega lapsi tuleb märgata võimalikult vara
• Ajaloo õppematerjalid erivajadustega õpilastele