Traditsiooni kohaselt istutab laureaat keelepäeva lõpus kohalikku keeletammikusse oma puu.

Keelepäeval esinevad veel Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilased, Leelo Tunglast kõneleb Irma Raatma Väike-Maarja raamatukogust, kirjandusteadlase Märt Väljataga ettekande teemaks on keel ja luule.

Ministeeriumi keeleosakonna nõunik Kadri Sõrmus annab üle tänukirjad Wiedemanni keeleauhinna asutajatele. Auhinna andmise algatasid 1988. aastal Väike-Maarja Keskkooli õpetaja Irma Sild ja Energia kolhoosi esimees Jüri Sild.

Keelepäeva korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Emakeele Selts, Väike-Maarja vald ning Väike-Maarja Gümnaasium.

Ajakava

Taustainfo

Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat Leelo Tungal on rohkete luule- ja proosaraamatute autor, ta on kirjutanud ja tõlkinud nukunäidendeid, kuuldemänge, ooperilibretosid, muusikalitekste. Ta on töötanud õpetajana, olnud ajakirja Hea Laps toimetaja 21 aastat, selle algusest peale. Leelo Tungal on koostanud populaarse aabitsa ning emakeelelugemikke, viisistatuna on tema tekstid jõudnud laulupidude armastatuimate palade hulka. Auhind anti laureaadile üle 24. veebruaril.

Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Arvo Krikmannile, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid

Allikas: Haridus- ja teadusministeerium.

Samal teemal:

• Väike-Maarjas peetakse taas keelepäeva
• Wiedemanni keeleauhinna laureaat on Ain Kaalep