Eluline matemaatikaõpetus ehk kuidas tõsta õpilaste matemaatikapädevust
Avaldaja:Laura Vetik15. Juuni 2015
PISA 2012 uuringust selgus, et Eesti õpilastel on teiste riikide õpilastest nõrgemad tulemused matemaatika rakendamisvõimaluste nägemises ja nad ei tunne end selle rakendamisel igapäevaelus nii kindlalt kui OECD riikide õpilased keskmiselt.
Matemaatikapädevuse kui üldpädevuse rõhutamine riiklikus õppekavas ja selle arendamine annavad hea võimaluse tõsta matemaatika rakendusoskuste taset, kirjutab Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi lektor Anu Palu Õpetajate Lehes.
Õpilaste matemaatikapädevust võib hinnata kolmes valdkonnas: protseduurilised teadmised ja oskused, mõistelised teadmised ja probleemide lahendamine. Protseduurilised teadmised ja oskused omandatakse enamasti kordamise, mehaanilise õppimise ja harjutamisega matemaatikatundides. Harjutamist saavad toetada eri ainete õpetajad. Kui baasteadmiste ja oskuste õpetamine on matemaatikatundide pärusmaa, siis huvi tekitada ja eluga siduda saab ka teistes ainetundides.
Selleks aga, et saavutada üldpädevusena suutlikkus kasutada matemaatikas õpitud algoritme ja meetodeid eri ülesannete lahendamisel kõigis elu- ja tegevusvaldkondades, peavad õpilastel arenema mõistelised teadmised. See tähendab, et õpilased peaksid mõistma matemaatika keelt ja sümboleid ning oskama neid teadlikult kasutada.
Loe edasi Õpetajate Lehest.
Allikas: Õpetajate Leht.
Foto: Flickr, kasutaja Alan Levine, litsents CC BY 2.0.
Samal teemal:
