Autor: Kristi Semidor, HITSA projektijuht

EDENi aastakonverentsil räägiti taaskord digiõppest

Euroopa Kaugõppe ja e-Õppe Võrgustik EDEN korraldas konverentsi 24. korda. Igal aastal keskendutakse erinevatele digiõppega seotud teemadele, oma projektidest ja uurimustest räägivad põhiliselt ülikoolide esindajad, samas on murekohad nii üld-, kutse- kui ka kõrghariduses digiajastuga sammu pidamises üsna sarnased.

Barcelonas toimunud konverentsil peeti ligi 200 ettekannet. Lisaks plenaarsessioonidele toimusid töötoad, oma projekte esitleti poster-ettekannetena või demosessioonides. Huvitav oli jälgida n-ö kiirkohtingu meetodit, kus ühes sessioonis oli kuus-seitse ettekandjat, igaühel tuli 5-7 minuti jooksul oma teemat esitleda, pärast said kuulajad esinejatega diskuteerida. Eks see olenes esinejast, kui selgelt ta suutis oma mõtteid lühikese aja jooksul teistele edastada, osalejatel jäi vaid üle olulisem teave tohutust infotulvast välja noppida.

Iga konverentsipäeva õhtul toimusid erinevad ühisüritused, kus tunnustati koostööpartnereid ning kuulutati pidulikult välja ka parimad projektid. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus on olnud aastaid EDENi võrgustiku liige. Sel aastal tunnustati HITSA juhatuse liiget Ene Koitlat EDEN Fellows aunimetusega, millega EDEN tunnustab e-õppe valdkonnas silmapaistvaid professionaale. 

Parima uurimustöö ja parima praktika auhinna 2015. aastal said Hanne Voldborg Andersen ja Elsebeth Korsgaard Sorensen Taani Aalborgi Ülikoolist. Nad uurisid, kas IKT-vahendite abil on võimalik 97% õppijatest kaasata tavaõppe süsteemi. Nimelt otsustati Taanis 2012. a. minna kaasamise teed ning panna tavaõppesse ka need õpilased, kes varem käisid erikoolis või kellega tegeles õpetaja, kellel oli hariduslikke erivajadustega õpilastega tegelemiseks vastav ettevalmistus. See oli keeruline samm kõigile osapooltele, tavakooli õpetajatel tuli hakata tegelema suure hulga õpilastega, kes ei suuda keskenduda, kellel on raske oma aega planeerida, strateegiliselt mõelda jne. Taanlased hakkasid uurima, kas IKT-vahendid võiksid olla muutuste käivitajaks õpilaste kaasamisel ning jõudsid positiivsete tulemusteni: planeerimine, täpne ainetundide ja tegevuste ajakava, mida toetavad digitaalsed ülesanded õppeinfosüsteemis, aitab õppijatel paremini õppetöös osaleda, nende tähelepanu ei haju, neil on lihtsam ülesandeid lahendades ka ennast jälgida. 

Õppimine muutub erinevate institutsioonide koostöös  

HITSA sisutootmise projektijuhi Kristi Semidori sõnul on selge, nagu konverentsi ettekannetestki kostus, et traditsiooniline klassiruum nelja seina, ühe õpetaja, klassitäie õpilaste ja mõningate õppevahenditega ei ole enam ideaalne koht õppimiseks, õppetöösse tuleb kaasata ka väljaspool klassiruumi toimuv.

„Päris mitmed ettekanded keskendusid õpianalüütikale,“ leidis Kristi Semidor. „Hollandi Avatud Ülikooli Welteni Instituudi professor Maarten de Laat ütles, et õpianalüütika teema on ka rahvusvaheliste teadlaste kogukonna tähelepanu keskmes. Teadmised selle kohta, kuidas me õpime ja midagi teeme, muutuvad veelgi täpsemaks, selle põhjal saab edasi arendada inimeste vajadustele ja ootustele vastavaid uusi pedagoogikaid, disainida uusi õpistsenaariume.“

Koolitusosakonna projektijuht Triin Pajur kuulas ettekandeid e-kursuste kohta. „Kvaliteet on e-õppe kursuste loomisel põhiline märksõna,“ ütles Pajur. „Kvaliteetne e-kursus ei koosne ainult ideaalse struktuuriga, läbimõeldud ja huvipakkuva sisuga veebilehest. E-kursuse tõeline väärtus tõuseb esile siis, kui täidetud kvaliteedinõuete kõrval hakkab õppija ja õpetaja vahel toimuma diskussioon. Kui õppija suhtub õppimisse tõelise pühendumusega ning aruteludest õpetaja ja kaasõppijatega tekib uus väärtus – alles siis on tegemist tõeliselt kvaliteetse e-kursusega. Väärtust loovad õppeprotsessis õppija ja õpetaja koos, olenemata sellest, milliseid digivahendeid nad selleks kasutavad.“

Triin Pajuri sõnul ei saa õppeprotsessist rääkides mööda minna ka tagasisidest. „Tagasisidestamine aitab õppijal oma tegevust paremini reflekteerida ja seeläbi kasvada. Õppija seisukohast on äärmiselt oluline see, kuidas tagasisidet antakse. Kui õpetaja lihtsalt palub õppijal midagi ümber teha, teeb õpilane selle ära, ilma et tema mõttemaailmas midagi muutunud või täienenud oleks. Kui aga õpetaja võtab aega ja analüüsib koos õppijaga tehtud tööd, kui koos arutletakse teema üle ja uuritakse erinevaid lähenemisviise, areneb õppija maailmapilt, toimub õppimine.“   

Ühes posterettekandes, mida Triin Pajur kuulas, räägiti sellest, miks õppijad ei oska õppida. „Millegi „teadmine“ on pidevalt muutuvas maailmas kaduva väärtusega, mistõttu peab õppija pidevalt kohanduma ja uuesti õppima. Pideva teadmiste uuendamise tsüklis olles tasub teada, milline õppimismeetod õppijale kõige paremini sobib. Uuringust tuli välja, et õppijad kasutavad sageli kõige ebaefektiivsemaid meetodeid, sooritavad oma aines vajalikud eksamid vm, aga on ise rahulolematud ja tahaksid efektiivsemad olla. Uurijate sõnul ei õpetata pea mitte üheski kooliastmes õppijatele seda, kuidas tulemuslikult õppida. Õpetamise viis on ajale jalgu jäänud.“  

HITSA sisutootmise projektijuhi Julia Šmakova jaoks jäi kõlama mõte konverentsilt: „Juba ligi 100 aastat räägitakse tehnoloogiast hariduses, kuid midagi pole murranguliselt muutunud. Kõrvaklapid tunnis, videoloengute järgi õppimine, ülesannete jagamine veebis vm ei ole tehnoloogiamurrang, see pole uus lähenemine haridusele ja õpetamisele, vaid lihtsalt 21. sajandile omased tunnused, mis on haridusasutustes kasutusele võetud. Raamatuid ja teadmisi töödeldakse küll tänapäevaste vahenditega, kuid traditsiooniliselt käsitleb õpilastele jagatavaid teadmisi enne õpetaja, õpilased saavad juba töödeldud, võib-olla kohati isegi subjektiivset materjali. Õppimise ja õpetamise viis pole tegelikult ju muutunud.“ Julia Šmakova kuuldud ettekandest selgus, et kui rääkida uudsest lähenemisest õppimisele ja reformide vajadusest, siis muuta ei tule haridust, vaid haridusinstitutsioone, nende juhtimist, lähenemist protsessile. „See, kas ka õpetaja on valmis olema õpilasele partner ja suunaja, eeldab õpetaja muutumist, valmisolekut nn mitteformaalse õppe läbiviimiseks. Lisaks on vaja ka füüsiliselt teistsugust keskkonda, mis uutmoodi õpetamist-õppimist toetab.“ 

Poster-ettekannetest jäi Julia Šmakovale meelde Plekhanovi Ülikooli õppejõudude esitlus e-kursuste juurutamisest nende ülikoolis. „Aktiivsemad IKT kasutajad moodustasid ülikoolis entusiastide grupi, kes koolitasid ja toetasid kolleege veebikursuste loomisel, tänaseks on veebikursuste läbiviimine õppejõudude jaoks juba tavapärane õppetöö osa.“

Nii Julia Šmakova kui ka HITSA sisutootmise projektijuht Katrin Kiilaspää kuulasid Mehhiko Rahvusülikooli õppejõudude poster-ettekannet äppide kasutamise õpetamisest kooliõpetajatele. Katrin Kiilaspää selgitas, et ülikoolil on olemas kinnine keskkond loeteluga äppidest erinevatele õppeainetele. Kolmekuulise koolituse käigus õpetatakse õpetajatele äppide kasutamist, seejärel jagavad õpetajad infot oma koolides. Nutiseadmete ostu rahastab lisaks valitsusele suures osas miljonärist eraisik. Muidugi tekitab praktilistes eestlastes küsimusi, mis saab siis, kui pärast kolmekuist õpet on mõni äpp vananenud või tasuliseks muutunud…?“   

HITSA projektijuht Jüri Lõssenko esindas konverentsil HITSAt TALOE projekti (TALOE - Time to Assess Learning Outcomes in E-learning) tutvustavas demosessioonis, samuti tutvustati projekti ettekandega ühes paralleelsessioonis. „Ettekannet sisaldanud sessiooni formaat nägi ette erinevate projektide lühitutvustusi, millele järgnes arutelu käsitletud teemade kokkupuutepunktide otsimiseks ning koostöövõimaluste kaardistamiseks,“ selgitas Jüri Lõssenko. „Projektipõhiste tegevuste tutvustamiseks ning tulemustele tagasiside saamiseks sobis selline lähenemine hästi. Demosessioon sisaldas tavapäraselt 5-6 erinevat lahendust või rakendust, mida peale lühitutvustusi gruppidesse jagunenult osalejatele oma arvutitest tutvustati. Mõlemast suhteliselt osalejaterohkest ning vägagi interaktiivsest sessioonist sai TALOE projektimeeskond lisaks üldisele tagasisidele ka konkreetseid ettepanekuid, kuidas tutvustatut edaspidi veelgi parendada.“

EDENi juubelikonverents toimub järgmisel aastal Ungaris.

Loe edasi:

Lisainfo: http://www.eden-online.org/

• EDENi korraldajate intervjuu Ameerika professori Jim Groomiga: http://www.eden-online.org/nap_elgg/pg/blog/read/10191/think-together-enable-dialogue-and-get-feedback-from-edupunk-to-ds106-with-jim-groom 
• Intervjuu Hollandi professori Maarten de Laatiga: http://www.eden-online.org/nap_elgg/pg/blog/read/10164/understanding-the-context-interview-with-maarten-de-laat

* EDEN - (European Distance and E-Learning Network)

Fotod: EDENi veebileht.

Samal teemal:

• HITSA hariduskonverentsi ettekanded on veebis järelvaadatavad
• HITSA hariduskonverentsil uuritakse, kuidas NUTT peale tuleb