Eesti Vabariigi majandusliku ja kultuurilise arengu üks nurgakive oli 1919. aasta radikaalne maareform. Sel oli väga suur mõju hariduspoliitikale, sest mõisahoonete abil parandati 222 kooli olukorda, kirjutab Riin Alatalu Õpetajate Lehes.
Viimase saja aasta jooksul on kool olnud vähemalt 298 mõisas. Mõisnikud olid ka varem mõisas koole pidanud, aga mõisahoonete süstemaatiline kasutamine koolipidamiseks on Eesti riigiga sündinud nähtus, millele ulatuselt sarnast tunneme vaid Lätis.
Elu on näidanud, et kool on mõisahoone jaoks üks parimaid ja jätkusuutlikumaid kasutusi. 20. sajandi päris viimastel aastatel asuti mitme ametkonna koostöös ette valmistama tegevuskava mõisakoolide väärtustamiseks. 2001. aastal käivituski kultuuriministeeriumi ja muinsuskaitseameti vedamisel mõisakoolide riiklik programm. Riiklikust programmist on toetatud kümneid mõisakoole väiksemate ja veidi suuremate summadega nii uurimistööks, eritingimuste koostamiseks kui ka restaureerimiseks.
Programmi eesmärk on ennekõike ajalooliste mõisahoonete multifunktsioonilise kasutamise toetamine ning laste õpi- ja arengukeskkonna parendamine.
Loe edasi, kuidas mõisakoole Eestis taastatud on siit.
Allikas: Õpetajate Leht.
Foto: Martin Siplane.
Samal teemal: