8. septembril, rahvusvahelise kirjaoskuse päeval arutlesid teema üle Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini professor Ivar Sakk, Tallinna Ülikooli emakeele didaktika dotsent ja Laulasmaa Kooli õpetaja Anne Uusen, Tallinna Ülikooli eripedagoogika lektor Kadi Lukanenok ning Pirita Majandusgümnaasiumi klassiõpetaja ja õpetajakoolitaja Mare Müürsepp.

Kooliaasta alguses mõtisklevad nii vanemad kui muidu haridushuvilised vast pingsamalt, kas koolis õpetatakse lastele ikka seda, mida vaja. Kas digiajastul on vaja kirjatehnikat? Kas me teame, millist kirja tuleks tänapäeval õpetada? Kas käekirjal on üldse veel mingit tähtsust, kui noored suures osas toksivad teksti nagunii digividina klahvidel?

Kirjatehnika õpetaja ülesanded võib lühidalt kokku võtta nii: ta õpetab hügieenilist õiget hoiakut kirjutamisel, kirjutamisvahendite õiget käsitsemisoskust, õigeid tähevorme ja nende seostamist sõnaks, võtteid kirjutamiskiiruse tõstmiseks, kirjalikke töid otstarbekohaselt ja nägusalt vormistama. Kõik ju eluks vajalikud oskused, isegi siis, kui pastakat-paberit vähe kasutatakse. Veebiseminaril vahetati mõtteid enim just õigete tähevormide ja nende sõnaks seostamise üle.

Ivar Sakk tõi välja, et kirjatehnika sõltub alati tehnoloogiast  – kord raiuti teksti kivisse, siis kirjutati hanesulega, siis pastakaga. „Praegune kirjatehnika on ajast, mil raudsulge kasteti tindipotti. Sule teekond paberil pidi olema ühe tõmbega võimalikult pikk ja sujuv. Tähtede väljanägemine ongi tulnud sellest, mida sai teha raudsulega. Pastaka võidukäigu ajal reformiti laste käekirja, loobuti paisutustest ja liigutustest, mis olid olulised raudsule ajal, aga pastaka puhul ebaotstarbekad,“ selgitas Ivar Sakk. Ta ütles, et kirjatehnika tekitab täna õpilastes tõrget, sest nad on harjunud toimetama arvutis ja nutiseadmes.

Anne Uusen tõi välja, et sellel, miks õpetatakse tähti kirjutama teatud reeglite järgi, on psühholoogiline põhjendus, joone tõmbamise suund ei ole niisama välja mõeldud. „Kui annad lapsele pliiatsi esimest korda kätte, siis kõige lihtsamad jooned tehakse ikkagi ülevalt alla, see on kõige lihtsam viis joont tõmmata. Ka esimesed pintslitõmbed kunstis tehakse ülevalt alla.  Õppekavas ei ole kohustuslikuna kirjas mitte mingeid tähemudeleid ega joone suundi. Koolis õpetatakse vaikimisi seostatud kirja, ehkki ka see pole õppekavas kohustuslikuna kirjas. Et lastele tähtede kirjutamist (paberile kirjutamist) üldse mitte õpetada, see pole ilmselt teema mitte üheski riigis,“ arutles Anne Uusen. 

Mare Müürsepp tegevõpetajana kinnitas samuti, et meie õppekava ei seo kirjatehnikat mitte ühegi kindla mudeliga. Õpetaja saab õpetada seda, mida ta oskab. „Meil ei ole ühtegi haridusdokumenti, mis ütleks, et kirjatehnikat tuleb õpetada piinaval ja igaval moel, kui keegi seda teeb, siis see on selle õpetaja valik.“

Kadi Lukanenok tõi välja, et täielik vabadus kirjatehnika õpetamisel võib ka pingeid tekitada: „Õpetajal on vabadus ise otsustada, kuidas ta õpetab lapsed näiteks M tähte kirjutama (missugune on õpetaja arvates õige tähekuju – toim), aga see vabadus on hoopis pinge õpetajale. Eriti pingeline veel neile, kes õpetavad HEV-õpilasi.“

Anne Uusen leidis, et mõneti kammitseb meie õpetajaid hirm kontrolli ees, hirm tasemetöö ees. „Õpetaja tunnetab, et teda ei usaldata. Ta pelgab, et kui ma ei tee kalligraafilisi konkse ja vigureid, siis äkki tuleb keegi ja ütleb, et olen halb õpetaja.“

Veebiseminaril osalenud leidsid, et kui õppekava jätab täieliku vabaduse kirjatehnika õpetamisel, siis oleksid abiks n-ö näitlikud kirjavariandid, mille seast õpetaja saaks valida endale meeldivaima. Seniks, kuni jätkuvad arutelud kirjatehnika õpetamise üle, ei tohiks muserdada neid, kes õpivad; kirjatehnika tundi ei ole vaja karta. Sellega, et mõni aine on kooli ajal ebameeldivaks osatud teha,  on ju paljudest huvitavatest valdkondadest inimesi eemale peletatud. Kirjatehnika õppimine on pikk protsess, see ei piirdu ainult tähtede kirjutamisega algklassides.

Veebiseminar on järelvaadatav siit: http://kirjaoskus.weebly.com või https://www.youtube.com/watch?v=W0iZktlrRco

Kirjatehnika interaktiivne õppematerjal Koolielus

Foto: veebitõmmis.

Samal teemal:

• Mis on e-õpik täna, mis tulevikus?
• Käelise tegevuse tund arvutiklassis
• Eesti keelega ballil ja spordisaalis