Eile avalikustati Brüsselis 28 Euroopa riigi haridus- ja koolitussüsteemide ülevaade, kus tuuakse esile, et Eesti õppurite põhioskused on väga head ning kõrgema haridusega inimeste osakaal ületab juba täna Euroopa Liidu 2020. aasta eesmärki.
Positiivsena märgitakse ülevaates sedagi, et Eestis on märgatavalt kasvanud õppijate hulk loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia ja inseneriteaduse valdkondades, moodustades enam kui veerandi kõigist üliõpilastest (28,9%). Samuti tuuakse välja, et Eestis on lõpetanute tööhõive määr majanduskriisi järel kiiresti taastunud.
Eesti hariduse väljakutsed on seotud demograafilise olukorrale ja tööturu nõuetele vastamisega, soolise ebavõrdsuse vähendamisega ja kutsehariduse atraktiivsusega. Ülevaates osutatakse, et Eesti tegeleb nende lahendamisega – demograafilise olukorra survel ja haridusraha tulemuslikumaks kasutamiseks korrastatakse koolivõrku ja luuakse kõikides maakondades riigigümnaasiumid. Kutsehariduses arendab riik õpipoisiõpet, et lähendada õppureid ja tööandjaid.
Minister Jürgen Ligi rõhutas, et haridusse panustamine on ühiskonna heaolu vundament. „Kõige tähtsam positiivne uudis on kinnitus, et Eesti kool on väga hea. Positiivne trend on ka tehnoloogiast ja inseneriteadusest huvituvate õppurite osakaalu märkimisväärne kasv,“ märkis minister. Ta lisas, et demograafilise olukorraga seotud probleemide lahendamine on riigi prioriteet. „See tähendab, et teeme kõik endast oleneva leidmaks võimalusi, et liigutada ressursid eelkõige õpetajasse ning õpilasse,“ selgitas minister Ligi.
Ülevaates tuuakse välja, et kutsehariduses osalejate määr Eestis (34%) jääb alla Euroopa Liidu keskmise (48%). Riigi eesmärk on saavutada üldkeskhariduse ja kutsekeskhariduse vahel aastaks 2020 jaotus 60/40. Samuti on eesmärk suurendada põhihariduse lõpetajate hulka, kes jätkavad oma õpinguid kutsehariduses 27%lt 35%ni. Täiskasvanute osalemine elukestvas õppes on Eestis (11,5%) seevastu suurem kui Euroopas keskmiselt (10,7%). Euroopa eesmärk aastaks 2020 on 15%.
Kõikidel riikidel soovitatakse raportis panustada lasteaia- ja lapsehoiuvõimaluste kättesaadavuse parandamisse, õpetajakoolitusse ning haridussüsteemi paindlikkuse suurendamisse.
Avaldatud ülevaate eesmärk on hinnata riikide liikumist Euroopa Liidu 2020. aasta hariduseesmärkide täitmise suunas.
Allikas: Haridus- ja teadusministeerium
Samal teemal: