Oktoobrikuus kõneldakse tavapärasest rohkem õpetajatest ning toimuvad tunnustamisüritused, mille eesmärgiks on väärtustada Eesti õpetajate tööd. 20. oktoobril  toimus Võru Kreutzwaldi Koolis Võrumaa õpetajate metoodikapäev, mis pakkus õpetajatele suurepärase võimaluse jagada oma parimaid töökogemusi kolleegidega. Tänavune metoodikapäev oli arvult kaheksas ja eelmiste aastatega võrreldes sisult mahukam.

Osalejad said koostada oma päevakava

Metoodikapäeval oli võimalik kuulda ja näha 34 ettekannet maakonna 19 haridusasutusest. Kõnelesid õpetajad, tugispetsialistid ja haridusasutuste juhid ning kaasatud olid ka Rajaleidja keskuse spetsialistid ja Keskkonnaameti looduskaitse spetsialist ja lapsevanemad. Ettekanded toimusid viies töötoas, nii sai iga kuulaja ise koostada endale võimalikult huvitava päevakava.

Metoodikapäeva on korraldanud kaheksa aastat Võru Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond koostöös maakonna haridusasutustega. Päeva põhieesmärk on õpetajate professionaalse arengu toetamine eeskätt kolleegi väärtusliku metoodilise töö kogemusega tutvumise läbi.

Nutivõimalused

Ühe töötoa sisustasid ProgeTiigri sõbrad, kes õpetasid, kuidas õppetunde nutikalt huvitavaks muuta. Ruumi arvutiklassis kippus napiks jääma, kui tutvustati roboti matemaatikatunnis kasutamise võimalusi. Elavat huvi jagus huvitavate äppide tundides rakendamise vastu, samuti huviringis tehtud tööde loovtööna õppetöösse integreerimise tutvustamisel.

Kiusamisest vabaks!

Oma töötuba oli lasteaedadel ja koolidel, kes on rohkem või vähem seotud projektiga „Kiusamisest vaba lasteaed/kool“. On väga tänuväärne, et projekti „Kiusamisest vabaks!“, mis on alguse saanud lasteaiast, metoodika on jõudnud kooli. Ja heameel on sellest, et meie maakonnas on koostöö lasteaia ja kooli vahel hästi edasi arenenud. Lasteaia Päkapikk lasteaiaõpetaja ettekandest selgus, et selle metoodikaga on kerge lastele õpetada, mis on hea ja sobilik kaaslaseks olemise viis ja kuidas reageerida, kui suhetes on tekkinud keeruline olukord.

Kiusamisest vaba metoodika kasutamine lasteaedades ja koolides on väga oluline mitmel põhjusel. Eestlased ei armasta eriti sõnades tundeid väljendada. Metoodika suunab aga tunnetest rääkima ja oma eksimusi tunnistama ning sõnastama. Selle tulemusel kasvavad lastest ehk avatumad ja oma tundeid julgelt väljendavad täiskasvanud. Kiusamise vastane tegevus peaks meie kultuuris olema järjepidev. See puudutab põhihoiakuid, sotsiaalseid mängureegleid, asjade käsikäes tegemist - me oleme ühes meeskonnas. Keel - üksteisega korralikult rääkimine - on samuti meie töö tähtis osa.

Lasteaiaõpetajate ettekanded

Lasteaiaõpetajate ettekanded käsitlesid väga erinevaid teemasid. Kuulajad said kaasa mõelda, millised on võimalused sotsiaalsete ja emotsionaalsete probleemidega laste toetamiseks, laste arengu kirjapanemiseks, kuidas tõhustada partnerluskoostööd lapsevanematega. Parksepa lasteaia õpetajad rääkisid, kuidas nende lasteaias lapsed tegutsevad lasteaia õuealal. Kui väiksemad lapsed kasvatavad seemnest saagi väikestes istutuskastides, siis vanematel lastel on tegevusruumiks suur aed. Punamütsike lasteaiaõpetaja juhtis tähelepanu sellele, et õpetaja seesmine hoiak nii lastesse kui vanematesse määrab väga palju, millist käitumist lastelt ning vanematelt õpetaja suunas vastu tuleb.

Sõpruskoolid ja keelelaagrid

Kahe töötoa jagu oli ettekandeid, mis tutvustasid uudseid õpetamisviiside ja -meetodeid mõne aine õpetamisel või üldpädevuste kujundamisega seotud teemadel. Kääpa Põhikooli direktor avas oma töötoa ettekandega „Sõpruskool – nähtus eelmise riigikorra ajast või kaasaegne ja innovaatiline õpivõimalus“. Ta rääkis Kääpa kooli pikaaegsetest sõprussuhetest Saksamaa ja Soome kooliga, õpilaste praktikavõimalustest Saksamaal ja Soomes ning sakslaste ja soomlaste praktikast Eestis. Praeguseks on jõutud Erasmus+ projekti raames projekti algatajaks kooliks ning sõpruskoole koolil juba rohkem.

Oma tegemisi tutvustasid eesti keele laagri korraldajad. Aastaid on nad andekatele noortele korraldanud keelelaagreid ja kohtumisi Eesti tuntud kirjanike, muusikute ning ühiskonnategelastega. Nauditud on ka oma tegemisi teatrilaagris, luuleõhtuid.

Rajaleidja praktika

Ühes töötoas tutvustati kogemusi, mis on seotud õpilaste ja/või õpetajate toetamise ning nõustamisega. Urvaste Kooli klassiõpetaja andis ülevaate sellest, kuidas ta kasutab TEACCH õpetuse põhimõtteid õppekorvide valmistamisel ja kuidas nende vahendite kasutamine toetab autistlike laste õpetamist. Võrumaa Rajaleidja meeskonna eestvedamisel viidi läbi nelja juhtumi analüüs. Selles õpitoas osalejad said praktilise kogemuse kaudu näha, kuidas konkreetse juhtumi lahendusteid valida.

Huvitavate ja loovate tegevuste ning õpivõimaluste vahetamise kogemusi sõltumata õpetatavast ainest on raske üle hinnata – oma osa saavad siit nii esinejad kui ka kuulajad, seejärel juba õpilased ning nende kaudu ka lapsevanemad. Maakondlikul metoodikapäeval esinemine  pakub õpetajatele võimaluse astuda kolleegide koolitaja rolli, see soodustab õpetaja professionaalset enesearendamist kui  ühte olulist aspekti õpetaja kutses.

Ülevaate töötubade moderaatorite ja peakorraldaja Aigi Tiksi arvamustest koostas Evi Tarro. Fotod: erakogu.

Võrumaa VIII maakondliku metoodikapäeva ettekanded ja päevakava on SIIN