Näituse avamine ja vaimse pärandi päev Mahtra Talurahvamuuseumis (Juuru, Muuseumi tn. 1) toimub 2. detsembril algusega kell 14.00.

Kavas:

14.00 Näituse avamine ja tutvustamine: Jaanus Plaat ja näituse kuraator Jane Kalajärv.

14.20–14.50 Jüri Metssalu ettekanne „Vanades folkloorikogudes esinevad motiivid täna maal elavate inimeste keskkonnatunnetuses.“

15.00–16.00 Jane Kalajärve koolitus-seminar ​„Kultuuripärand meie ümber: kuidas hoida traditsioonilisi teadmisi ja oskusi?“ (soovitav eelregistreerimine aadressil info@mahtramuuseum.ee)

16.00 Kohapärimuste uurija Jüri Metssalu näitab ja kommenteerib oma pärandialaste välitööde videosid kohapärimuse uurija Jüri Metssalu. Ta on Eesti Kirjandusmuuseumi projektijuht, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud ning tema peamisi uurimisvaldkondi on Juuru kihelkonna pärimusmaastik.

Kõik huvilised on teretulnud!

Rahvakultuuri Keskuse näituse koduleht.

Taustainfo:

Milline koht on traditsioonilistel teadmistel ja oskustel meie igapäevaelus? Kas peame näiteks vajalikuks koduaias vikatiga niita, kui murutraktor teeb selle töö palju kiiremini ära? Kas teame, milliste sõnadega lohutada haiget saanud last või millal on õige aeg sibulad maha panna? Kas mäletame vanematelt ja vanavanematelt kuuldud lugusid ja õpetussõnu ning on meil meeles neid ka oma kaasteelistega jagada?

2013. aasta oli Eestis pühendatud kultuuripärandile, sel aastal täitus ka kümme aastat UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni vastu võtmisest. Aastal, mil mõtlesime tavalisest rohkem sellele, mis on pärand ning kas ja kuidas see meid puudutab, valmis Rahvakultuuri Keskuses Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut tutvustav näitus “Pärand elab!”.

Mööda Eestit ringi rändav näitus kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mis on meile ja meie kaasmaalastele olulised ja omased. Elavale pärandile juhitakse tähelepanu kümne Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud traditsiooni abil. Näitusekülastaja saab muu hulgas aimu nii seto kirmasest, ukrainlaste lihavõttekombestikust kui sellest, millist rolli mängib kiiktool hiidlaste elus ning kuidas on muhulased oma keele püsimise eest hea seisnud. Kõiki neid näiteid ühendab asjaomaste inimeste soov kõnealuseid teadmisi ja tavasid hoida ja järeltulevatele põlvedele edasi anda. Seda silmas pidades on otsustatud neid traditsioone vaimse kultuuripärandi nimistu abil esile tõsta.

Näitus on rännanud mööda Eestit juba kaks aastat, igal pool on see soojalt vastu võetud.

Allikas: Mahtra Talurahvamuuseumi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Õpilased pärandipaiku hoidmas
• Viies väikeste kodu-uurijate tänupäev
• Ajarännak ja innovaatiline õpilugu aineühenduste koostööpäevadel