Erikool on endiselt kallis, kuid vähetulemuslik mõjutusvahend alaealiste õigusrikkumiste ärahoidmisel ja vähendamisel, teatas riigikontrolli pressiesindaja BNS-ile.

Vaatamata mitmele positiivsele algatusele, nagu erikoolide personali suurendamine ning täiendavate tugiteenuste pakkumine õpilase erikoolis viibimise ajal, pole õnnestunud oluliselt vähendada uute õigusrikkumiste toimepanekut erikoolist lahkunute hulgas. Ligi neli viiendikku õpilastest paneb kahe aasta jooksul toime uue süüteo ja kaks viiendikku uue kuriteo. Vaid mõne aasta jooksul pärast erikoolist lahkumist jõuab kinnipidamiskohta 43 protsenti noorukitest. Enamik erikoolist lahkunud õpilastest jääb põhihariduseta või omandab üksnes põhihariduse.

Kuigi viimase viie aasta jooksul on erikoolide töös oluliselt edasi liigutud, siis erikoolidest lahkunud õpilaste järelhooldussüsteemi ei ole suudetud endiselt käivitada. Järelhoolduse puudumine muudab erikoolide õppe- ja kasvatustöö aga kasutuks, sest ei taga alaealiste taasühiskonnastamist pärast erikoolist lahkumist, märkis riigikontroll.

Haridus- ja teadusministeerium on Tapa erikooli ja Kaagvere erikooli renoveerimiseks ja ümberehitamiseks kavandanud enam kui 150 miljonit krooni. Samas on lahtine, kui palju on tulevikus erikoolide kohti vaja, sest tavakoolidesse on kavas luua kasvatusraskustega õpilaste klassid, mis võivad vähendada vajadust erikooli kohtade järele.

Ka alaealiste komisjonide töös pole riigikontrolli hinnangul olulisi muudatusi toimunud. Alaealiste komisjonide võimalused mõjutusvahendeid kasutada on piirkondlikult erinevad ning järjekorrad pikad. Aeg õigusrikkumise toimepanemise ning mõjutusvahendi kohaldamise vahel on liiga pikk.

Riigikontroll soovitas haridus- ja teadusministril korraldada erikoolist lahkunud õpilaste järelhooldus selliselt, et oleks olemas konkreetne tegevuskava õpilase taasühiskonnastamiseks ja selge vastutaja selle täitmise eest. Samuti soovitab riigikontroll analüüsida, kui palju on tulevikus erikooli õppekohti vaja ning sellele analüüsile tuginedes vaadata üle kavandatavad investeeringud erikoolidesse.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas riigikontrollile, et erikoolist vabanenud õpilastele järelhoolduse puudumine on suur probleem, kuid ta pidas ministeeriumi peamiseks ülesandeks tagada kõikidele õpilastele võrdsed õppimistingimused. Minister rõhutas, et mitmete soovituste elluviimine eeldab asutustevahelist koostööd või õigusaktide muutmist.

Eestis on praegu kaks erikooli - Kaagvere erikool ja Tapa erikool, kus õpib kokku ligi 90 õpilast ja mille tegevuskuludeks kulub riigieelarvest umbes 25 miljonit krooni. Üks õppekoht erikoolis on ligi kümme korda kallim kui õpilaskoht tavalises üldhariduskoolis.

Tänavu on Eestis 15 maakondlikku ja 53 kohaliku omavalitsuse alaealiste komisjoni, millele riigieelarvest eraldatakse pea kolm miljonit krooni.

Allikas: BNS Lisatud 15. detsembril 2010