Koostööpõhine õppimine


Avaldaja:Madli-Maria Naulainen16. Veebruar 2011

Koostööpõhine õppimine on süsteem, kus kaks või enam osapoolt teevad koostööd õppimise protsessid, et jagada ja panustada igaühe arusaama konkreetsest teemast ja sooritada edukalt etteantud ülesanne ühisel teel. Koostöös õppimine on väga populaarne, sest koolides on hakatud mõistma, et õpilaste individuaalsus ja võistlushimu tekitab neile tulevikus tööturul raskusi, eriti seal, kus vajalikuks eelduseks on koostööoskus, vahendab Madli-Maria Naulainen.

Koostöö on elu loomulikuks osaks ja see peab kahtlemata olema integreeritud ka õppekavadesse. Koostööpõhine õppimine aitab õpilasel teistega hästi toime tulla. Võimalused sellelaadseks  õppimiseks on väga laialdased. Õpetaja saab luua tunni koostöö õpetamise enda pärast, on suur valik meeskonnatöö mänge ja tegevusi klassiruumis kasutamiseks, mis paneb õpilased ühiselt mingeid ülesandeid sooritama. Teised ülesanded on ehitatud mingi kindla aine või teema ümber. Näiteks saab õpetaja jagada õpilased gruppidesse ja anda ülesandeks luua esitlus mõne teema raames. Siin õpivad õpilased täpselt sama palju, kui nad üksi sama ülesannet lahendades teeks, eeliseks see, et samaaegselt areneb ka koostöövalmidus.

Koosõppimise projektid võivad olla klassisisesed, koolisisesed, aga järjest enam propageeritakse ka erinevate koolide mõõdet ning ka rahvusvahelise koostöö näiteid.

Koostöö õpetamise juures seisab õpetaja silmitsi ka teatud raskustega. Õpilaste hindamine on koolisüsteemis eelkõige individuaalne, mitte grupipõhine, seeõttu võib tekitada probleeme eduka ja kesisema projekti hindamine, kus õpilaste koostöö on üheks osaks ülesandest. Koostööpõhine õppimine võib vahel ka ebaõnnestuda, kui mõnest ülesande lahendamisest tekib tüli või konflikt, mis jätab õpilase negatiivsete emotsioonidega oma klassikaaslaste suhtes.

Probleemide puhul on õpetajal võimalik riske oluliselt vähendada või hajutada. Õpetaja võib lasta õpilastel end grupisiseselt ise hinnata, sealjuures hinnatakse grupitöö efektiivsesse tulemusse panustamist. Iga õpilane saab lõpuks hinde vastavalt grupiliikmete hinnangule ning tulemuse üldisele kvaliteedile. Kui tekib konflikte, saab õpetaja suunata õpilased maha istuma ja rääkima sellest, mis vaidluse või konflikti põhjustas ja miks nad negaviitseid emotsioone kogesid, ülesandest kujuneb konflikt-situatsioonile lahenduse leidmine, siis ununeb ka negatiivne kogemus ja õpitakse hoopis mõistma oma käitumist.

Koostööpõhise õppimise populaarsus on klassiruumis tõusuteel. Kui seda tehakse õigesti, on see suurepäraseks võimaluseks lõhkuda loengupõhise õppimise monopol, õpetada koostööd ja aidata õpilasi saama kasulikeks ühiskonnaliikmeteks tulevikule mõeldes. Ka uus RÕK propageerib koostöö- ja projektipõhist õppimist ja ainete lõimimist igal võimalusel. Koolielu portaali projektõppe veerandi üks eesmärkidest on samuti panna õpetajad jagama oma häid koostöökogemusi teistele, et nendest oleks võimalik õppida kõigil. Olge julged kaasa rääkima.

Refereeritud: http://www.teach-nology.com/currenttrends/collaboration/

Haridus- ja Noorteamet