Uued õppematerjalid

esitlus
Svetlana Astahhova12. Aprill 2018
mäng
Ragnar Vutt12. Aprill 2018
kodulehekülg
TiiuLe05. Jaanuar 2018
tunnikava
TiiuLe05. Jaanuar 2018

Ühistegevus loob ühistunde


Avaldaja:Madli Leikop07. Veebruar 2019

Kullamaa Keskkool on väike kool 124 õpilase ja 25 õpetajaga. „HITSA “DigiKiirendi“ pilootprogrammis osalesime praktiliselt kogu pedagoogilise kollektiiviga. See motiveeris asju koos tegema, üksteist juhendama ja aitama,“ sõnas direktor Meelis Välis.

Võimalus kõik koos koolitusel osaleda on väikese kooli suur pluss, nagu on seda ka väikesed klassid. Aga kooli tulevik?

„Tahame jätkata keskkoolina,“ kinnitab Meelis Välis. Valdade ühinemislepingus on kolm aastat keskkoolina jätkamist kindlaks määratud. „Praegu on gümnaasiumiklassid 10 õpilasega. Õpetada on mugav, lihtsalt meil ei ole järjekorda ukse taga, et saaksime õpilasi valida ja pärast öelda, et vaat kui head riigieksamite tulemused. Kes tahab, teeb kõrge tulemuse, kes ei taha, teeb madalama. Tingimused õppimiseks on küll head. Õpetaja jõuab alati sinuni oma õpetustega, ka siis, kui oled natuke maha jäänud.“

Klassiõpetaja Riina Leidsalu kinnitab samuti väikeses klassis õpetamise eeliseid, eriti, kui maakooli õpetajale omaselt tuleb päeva jooksul ühelt ainelt teisele ümber lülituda. Riina Leidsalu on klassiõpetaja seitsme õpilasega 4. klassis, aga annab tunde ka kooli kõige suuremas, 15 õpilasega 8. klassis. „Erialalt olengi klassiõpetaja, aegade jooksul ja olude sunnil on juurde tulnud arvutiõpetus, II ja III kooliastme eesti keel ja kirjandus, 6. klassis loodusõpetus, 2. klassi robootikatunnid, gümnaasiumis uurimistöö aluste kursus,“ ütleb ta ise. 

„Õpetajale on kindlustatud koormus ja kui ta on pädev neid tunde andma, siis nii ongi. Meil kõik klassiõpetajad annavad ka II kooliastmes tunde, et gümnaasiumiosas õpetajate koormus liiga suureks ei läheks,“ ütleb seepeale koolijuht. 

Muide, Riina Leidsalu on Kullamaa Keskkooliga seotud 1977. aastast alates, kui ta siin 2. klassi õppima asus. Pärast keskkooli lõppu oli õpetajaid vaja, nii ta 1987. aastal samasse tööle jäigi. Vahepeal õpingud Tartus Õpetajate Seminaris, ja 1991. aastast juba täieõigusliku õpetajana Kullamaa Keskkoolis. „Ma ühes riigis (ENSVs) lõpetasin oma erialase ettevalmistuse ja teises riigis (EVs) hakkasin tööle. Aeg oli keeruline, siin oli kindlustunne suurem, ehkki Tartu meeldis ja meeldib mulle väga,“ sõnas ta ise oma kodupaiga-truuduse kohta. Meelis Välis on Kullamaal koolijuht olnud üle 15 aasta, ta alustas siin 2003. 

KK.jpg

Riina Leidsalu ja Meelis Välis

Kas mäletate, millal ja kuidas hakkasid digivahendid Kullamaa kooli õppetöösse vaikselt jõudma? „Ega päris ilma ei ole kool kunagi olnud, aga spetsiaalset ettevalmistust digivahendite kasutamiseks õppetöös paljudel õpetajatel ei olnud. Suurima tõuke arenguks andis see, kui projektorid said kõikidesse klassidesse ja saime uued sülearvutid,“ ütles Meelis Välis. 

Riina Leidalu sõnas, et tema võttis oma tundides digi- ja nutivahendid kasutusele täitsa vabatahtlikult ja juba üsna ammu. „Mulle sobib digi hästi, see aitab mul tööd kergemaks teha. 1991. aastal hakkas üks entusiastist õpetaja koos vanemate poistega looma arvutiklassi. Siis vaikselt hakati koolitusi tegema,“ meenutas ta ja oli nõus, et digielementidega ainetunni ettevalmistus võib algul palju aega võtta, aga edaspidi on ju kõik vajalik olemas, ainult otsi välja ja kasuta. „Püüan võimalikult palju leida uusi asju ja neid kohe katsetada. Vaieldamatu lemmik on Learning Apps, seal saan kaasata ka õpilased õppevara ette valmistama.“

Clipboard01.jpg

Õpetajad "DigiKiirendi" koolituse kodutööd arutamas

Möödunud kevadel võttis kooliga ühendust Lääne-Nigula valla haridusnõunik Kaie Talving ning pakkus võimalust osaleda HITSA nõustamis- ja koolitusprogrammis „DigiKiirendi“. Pakkumine tekitas huvi ja õpetajatega sai läbi räägitud, seda enam, et Digipeeglis ehk kooli digiküpsuse enesehindamise mudelis küsimustikku täites saadi tagasihoidlik tulemus. „Kui õpetaja käib üksinda koolitusel, siis tal on raske õpitut kõigile edasi anda. Kui koolitaja on siin ja kõik saavad koos õppida, on hoopis teine asi. Ühistegevus loob ühistunde. "DigiKiirendi" koolitustel oli seda hästi näha. Kui kodutöid pidi tegema, siis aidati üksteist. Või kui koolitaja ei jõudnud kohe abivajaja juurde, siis kolleeg tõusis, läks ja aitas," ütles Välis. Eks oli ka koolituses kahtlejaid, igaüks ei ole ju arvutiga sinasõber. Aga kõik tulid toime ja koolitajate ning nõustamist pakkunud haridustehnoloogi Airi Aaviku aadressil ei oldud kiidusõnadega kitsid. 

Clipboard02.jpg

2. ja 4. klassi õpilased käisid I õppeperioodi viimasel päeval, digikoolipäeval maastikumängul, kus kasutasid Actionbound keskkonda

Kinnitust sai ka, et kolleegilt kolleegile õpetamise vorm on tulemuslik. „Nii põnevaid asju on internetist leida, miks ma neid ainult endale hoian,“  põhjendas Riina Leidsalu, miks ta aeg-ajalt kolleege koolitab. „Kui veebipõhiseid töövahendeid pidevalt ei kasuta, siis ununeb. Ütlen arvutitundides ka õpilastele, et tehke märkmeid. Mul on mõne töövahendi puhul samm-sammult kirja pandud, kuhu tuleb vajutada või kuhu kastikesi lohistada, hea on meelde tuletada.“

Direktor Meelis Välis jäi väga rahule juhtkonnale pakutud digikoolitusega. „Õppejuht, huvijuht ja mina, see ongi kogu juhtkond,“ sõnas ta muigamisi. „Aga juhtkonna koolitusel osalesin mina, õpetajad Riina Leidsalu ja Heli Mäe. Ise tunnen, et selle koolitusega sain ma iseendale nii palju aega juurde ja sain vastutust hajutada.“ 

Clipboard03.jpg

Õpetaja Heli Mäe

Nende projekt nägi ette koolisisese info viimise Google Drive´i. Senine praktika oli, et reede hommikul kogus direktor järgmise nädala ürituste-sündmuste-nõupidamiste-koolituste info õpetajatelt kokku või otsis seda ise, vormistas dokumendi ja siis vaadati see juhtkonna nõupidamisel üle. Esmaspäeval saatis direktor dokumendi õpetajatele meililisti ja lapsevanematele omakorda selle info, mis neid puudutas. „Nüüd teen Google Drive´i info põhja valmis ja panen kirja asjad, mis mina tean. Iga õpetaja lisab sinna ise oma info. Ei jää enam midagi välja, ja ka arutelud ei ole enam nii pikad. Me kõik koos teeme seda, vastutus info korrektsuse eest on kõigil. Väike muudatus, aga oli vaja, et keegi näitaks selle võimalikkust,“ tõi Meelis Välis näite koolitusel õpitust.

Kas Kullamaa Koolis on õpilastele nutiseadmete kasutamise reeglid? „Vahetunnis ei ole keelanud meil nutitelefonis olla. Ei ütleks, et kõik seinaääred on nutiseadmetega lapsi täis. Väiksemad võivad vahetunnis koridoris joosta ja mängida, ka valju häält teha, kui vaja. Nad tahavad liikuda ja ennast välja elada. Kui „nutisport“ väga hakkab võimust võtma, eks siis tuleb reeglid kehtestada, praegu ei ole vaja läinud,“ ütleb koolijuht. 

„On hea, kui neil on oma nutiseade olemas. Paljugi mis võib kooli tehnikaga juhtuda. Kui olen öelnud, et ole hea, kasuta täna oma nutiseadet, ei ole mitte kunagi kohanud vastuseisu. Mõni isegi küsib, et kas võin oma seadmega töötada,“ kinnitas Leidsalu. 

HITSA alustas 2018 augustis uut programmi DigiKiirendi, mis kestis detsembri alguseni. See on üldhariduskoolide õpetajatele ja juhtidele suunatud koolitus- ja nõustamisprogramm, mis toetab tehnoloogia kasutamist õppetöös. Kuuekuulises pilootprogrammis osales kuus kooli: Alu Kool, Risti Põhikool Harjumaalt, Risti Põhikool Läänemaalt, Vasalemma Põhikool, Kullamaa Kool ja Hagudi Põhikool. Koolitused lähtusid konkreetse kooli vajadustest, suunasid koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetasid koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Uued koolimeeskonnad alustavad õige pea, 18 kooli Pärnu-, Viljandi-, Jõgeva- ja Lääne-Virumaalt. 2019. aasta teiseks pooleks valitakse koolid ja kutsutakse programmi märtsis-aprillis 2019.

Fotod: kooli arhiiv ja HITSA. Avafoto on tehtud pilootprogrammi lõpuüritusel 4. detsembril 2018 Järveküla Koolis.

Samal teemal: