Enamik Eesti lastest tunneb end internetis enesekindlalt ja turvaliselt, nii laste kui ka lapsevanemate digioskused on nende endi hinnangul head – nii võiks väga kokkuvõtlikult öelda. Aga kui uuringutulemustesse süüvida, siis kõik nii helge ei paista. Siinkohal lähemalt uuringu kahest peatükist: laste internetikasutus ja -tegevused ning digitaalne kirjaoskus. 

9-17-aastastest lastest 97% kasutab internetti iga päev vähemalt ühest seadmest. Aastal 2010 kasutas internetti iga päev või peaaegu iga päev 82% Eesti lastest. Nad on usinad sotsiaalmeedia või mõne mängukeskkonna kasutajad: 90%-l küsitletud 13-17aastastest lastest on mõnes keskkonnas konto (2010 oli see arv 71%). 

Enim kasutavad lapsed internetti mobiil- või nutitelefonis, kusjuures tüdrukud sagedamini kui poisid. Rohkem kasutatakse ka laua- või sülearvutit. Tahvelarvutit kasutatakse internetis käimiseks tagasihoidlikumalt. Silma torkab poiste aktiivsem interneti kasutamine mängukonsoolis. 

9-12aastastest lastest 44% kasutab enda sõnul mobiil- või nutitelefoni mitu korda päevas või isegi kogu aeg, 13-17aastatse puhul on see protsent koguni 74. Ka laua- ja sülearvutis on interneti kasutamine sagedam just vanemate laste puhul. Eesti ja vene laste puhul märkimisväärseid erinevusi interneti kasutamise sageduses eri seadmetes ei ole. 

Suur osa küsitluses osalenud lastest (41%) veedab koolipäeval internetis umbes 2-3 tundi, poisid veidi rohkem kui tüdrukud. Internetis veedetud aeg tavalisel koolipäeval on pikem vanemate laste seas: 15-17aastastel 28%-l umbes 4-5 tundi. Venekeelsetest peredest pärit lapsed veedavad koolipäeval internetis veidi rohkem aega kui eestikeelsetest peredest pärit lapsed. Vabadel päevadel veedavad lapsed internetis rohkem aega kui koolipäevadel, poisid omakorda rohkem kui tüdrukud. 

Kõige populaarsemad tegevused internetis on meelelahutusega seotud: videote vaatamine (80%), muusika kuulamine (69%), online-mängude mängimine (41%). Internetti kasutatakse ka iga päev pereliikmete ja sõpradega suhtlemiseks, 59% käib iga päev sotsiaalmeedias. Aastal 2010 kasutas 85% küsitletud Eesti lastest internetti eelkõige koolitöö tegemiseks, nüüd on meelelahutus palju olulisemaks muutunud. Iga päev tegelevad 13-17aastased enim sõnumite saatmise ja saamisega (72%) ja äppide kasutamisega (71%) nutitelefonis. 

Internetist on saanud laste jaoks oluline osa õppeprotsessist – nii koolis kui ka kodus kasutavad lapsed internetti millegi kordamiseks või harjutamiseks ja kirjatööde tegemiseks, aga ka koolikaaslastega suhtlemiseks või näiteks info saamiseks kooli veebilehelt. 

Digitaalne kirjaoskus mängib laste turvalises internetikasutuses olulist rolli. Mida parem on digitaalne kirjaoskus, seda suuremat kasu nad internetist saavad. Laste digitaalne kirjaoskus on nende endi hinnangul üldjoontes hea. Enamik 11-17aastaseid lapsi oskab eemaldada inimeste kontakte nimekirjast (93%), salvestada pilte (91%) ja installida äppe (90%). Nad teavad, millist infot tasub internetis jagada ja millist mitte ning oskavad muuta oma privaatsusseadeid (83%). Vähem teatakse autoriõiguste ja selle kohta, kuidas kindlaks teha, kas veebileht on turvaline. Kõige vähem oskavad 13-17aastased sisu luua (näiteks veebilehte luua) või kasutada mõnd programmeerimiskeelt. 

Noored tunnevad end internetis enesekindlalt. Suurim murekoht on libauudiste ja tegelike uudiste eristamisoskus. 37% noortest vajas endi sõnul sellekohast nõu. 

Digitaalset kirjaoskust edendatakse nii koolides kui ka koolitustel. Üle poole uuringus osalenud noortest on vähemalt mõnel korral või sagedamini saanud infot küberturvalisuse, teiste aitamise, internetis isikliku teabe jagamise ja võõrastega suhtlemise kohta. 

Vaata esiletoodu ja lisaks internetiriskide ning lapsevanemate praktikate kohta lähemalt uuringust „Lapsed internetis 2018“ (kerida veebilehe lõppu). 

Kasutatud allikas: Sukk, M., Soo, K. (2018). EU Kids Online´i Eesti 2018. aasta uuringu esialgsed tulemused. Kalmus, V. Kurvits, R., Siibak, A. (toim). Tartu: Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut. 

Samal teemal:

• Eesti lapsed tunnevad end internetis enesekindlalt
• NutiKaitse 2017 projektirühm esitles laiaulatuslikku nutiturvalisuse uuringut