Uued õppematerjalid

esitlus
Svetlana Astahhova12. Aprill 2018
mäng
Ragnar Vutt12. Aprill 2018
kodulehekülg
TiiuLe05. Jaanuar 2018
tunnikava
TiiuLe05. Jaanuar 2018

Koolidesse tehno-restart!


Avaldaja:Madli Leikop07. Märts 2019

Heli Aru-Chabilan vastas Äripäeva küsimusele, miks tehnoloogiauuendused Eesti koolidesse kiiremini ei jõua. "Ma arvan, et Eesti õpetaja tehnoloogia kasutusoskuse teel on kõige suurem takistus mõtteviis. Liiga palju kardetakse eksida," sõnas Aru-Chabilan.

Eesti kool on autonoomne ja paraku tuleb tunnistada, et väga head pilti õpetajate digipädevuste olukorrast meil pole. HITSA-s alustas eelmisel aastal Kristi Vinter-Nemvaltsi juhtimisel töörühm, mille fookuses ongi just õpetajate digipädevusmudel ja rakenduskava, kuidas taset tõsta. 

Suurt tungi õpetajaametisse Eestis pole, mistõttu tulebki mõelda rohkem alt-üles poliitikalahenduste peale. Kooli arengu eest vastutab ikkagi kooli juht ja pidaja ning neil tuleb nõuda ja teisalt ka toetada. Usun, et parimate praktikate jagamine, õnnestumiste JA ebaõnnestumiste väljatoomine on see, mis inspireerib. Aga koolis peavad ikkagi olema kokkulepped, kuidas laste digipädevus saavutatakse: kui palju nõutakse õpetajatelt endilt ja kui suures osas lahendatakse see muul viisil. Näiteks GAG-is on õpetajate toeks olemas nii juhendid kui ka it-õpilased st kõike ei peagi õpetaja ise oskama. Ma arvan, et Eesti õpetaja tehnoloogia kasutusoskuse teel on kõige suurem takistus mõtteviis. Liiga palju kardetakse eksida. Aga uurimise ja avastamiseta ja sellega kaasas käivate vigadeta siin ei saa. 

Aga tõsi on ka see, et ka HITSA-s peame leidma rohkem häid lugusid, mida jagada. Tooma esile, miks ilma tehnoloogiata enam ei saa. Näiteks soovitan kõigil õpetajatel tutvuda meie uue tehnoloogiakompassiga, kust leiab palju näiteid tehnoloogiast just kooli kontekstis.

Ekspertide hinnangul pole 65% neist töökohtadest, kus tänased noored tööle hakkavad, veel olemaski. Tehnoloogia mängib elus suurt osa ja parem on lapsed selleks ette valmistada! Raport aitab loodetavasti kaasa sellele, et tehnoloogiline innovatsioon kiiremini koolidesse jõuaks. Praegune õppekavade arendamise protsess on selleks liiga pikk – uuenduste õppetöösse jõudmine võib võtta aega kuni 10 aastat.

Lugu ilmus esmakordselt Äripäevas 27. veebruaril

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal: