Euroopa innovatsiooni võrdlustabelis jagunevad riigid tulemuste põhjal nelja rühma: innovatsiooniliidrid ning tugevad, mõõdukad ja tagasihoidlikud innovaatorid. Innovatsiooniliidrina jätkab sarnaselt eelmise aastaga Rootsi, kellele järgnevad Soome, Taani, Madalmaad ja Luksemburg. Eesti kuulub tugevate innovaatorite rühma koos Austria, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa ja Portugaliga.

Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Katrin Pihor märkis, et Eesti tõusis tugevate innovaatorite rühma esmakordselt eelmisel aastal ning on nüüd hoidnud oma positsiooni. „Meie tugevate külgedena tuuakse esile innovaatiliste väike- ja keskmise suurusega ettevõtete koostööd teistega, kaubamärgitaotluste arvu, elukestvas õppes osalemist, rahvusvahelist teaduskoostööd ning investeeringuid teadus- ja arendustegevusega mitte seotud innovatsiooni,“ sõnas Pihor. Eesti innovatsiooni nõrgemate külgedena paistab silma, et Eesti ettevõtted tegelevad tagasihoidlikult turu- ja organisatsiooniinnovatsiooniga ning investeerivad vähe teadus- ja arendustegevusse. Lisaks on Eestis Euroopa keskmisega võrreldes märgatavalt madalam kesk- ja kõrgtehnoloogiliste ning teadmusmahukate toodete ekspordi maht ja vähene hõive kiiresti kasvavates ettevõtetes.

Euroopa innovatsioonitabelis võrreldakse erinevaid innovatsiooniga seotud näitajaid nii ELi riikides kui ka teistes Euroopa ja naaberpiirkondade riikides. Hinnatakse erinevaid innovatsiooniga seotud näitajaid, nagu innovatsioonisõbralik keskkond, intellektuaalse omandiga seonduv (sh patendi- ja kaubamärgitaotlused), teadussüsteemi atraktiivsus, toetusmeetmed, inimressursid (sh kõrgharidusega inimeste osakaal, elukestvas õppes osalemine, doktorikraadi kaitsmine) jpm.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Alex wong on Unsplash

Samal teemal:

• Ka pastapliiats oli kunagi tehnoloogiaime
• Raport: tehnoloogiline innovatsioon peaks koolidesse jõudma kiiremini