Eesti pakub noorte edukamaks kaasamiseks ühe võimalusena välja nutika noorsootöö.

Ministeeriumi noorte ja välissuhete asekantsleri Madis Lepajõe sõnul suurendaks noorte osalust nende vajadustele vastavate digilahenduste kasutamine. „Nutika noorsootööga otsime uusi võimalusi noorteni jõudmiseks arenevate tehnoloogiate ja innovatsiooni kaudu. Kaasates noori nutikate lahenduste väljatöötamisse, toetame ka nende digipädevuste arengut,“ sõnas Lepajõe.

Nutikas noorsootöö on erilise tähelepanu all ka Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise ajal 2017. aasta teisel poolel, mil Eesti täidab liikmesriikide arutelude juhtimise ja poliitikate koordineerimise rolli. Sel ajal saab hoo sisse Euroopa Liidu noortestrateegia koostamine ning Eesti seisab selle eest, et kõigil Euroopa noortel oleks võimalik selles kaasa rääkida. Samuti plaanib Eesti olla aktiivne Euroopa Solidaarsuskorpuse arendamisel, mis avardab noorte võimalusi Euroopas kogemusi omandada ja panustada ühiskondlikult oluliste ülesannete lahendamisse – käia praktikal, õppimas, tööl või tegeleda vabatahtliku tegevusega.

Lisaks poliitilisele mõttevahetusele noorte kuulamise ja toetamise teemal võeti Euroopa Liidu noorteministrite nõukogus täna vastu järeldused Euroopa noortevaldkonnas pärast 2018. aastat tehtava koostöö kohta ja noorsootöö rollist noortele eluks vajalike oskuste arendamisel. Samuti kiideti heaks nõukogu resolutsioon selle kohta, kuidas toimub tulevikus dialoog noortega neid puudutavate poliitiliste otsuste tegemisel.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium toetab noorteühinguid ligi poole miljoni euroga
• Uuring: noorsootöö vajab rohkem digilahendusi

Lahtiste uste päevast ja lõppevast õppeaastast aitasid Koolielule intervjuu näol kokkuvõtte teha koolituskeskuse juhataja Kristi Rahn ja muusikakooli juhataja Rauno Laikjõe. Pilk sai heidetud ka juba uude õppeaastasse. 

Rauno Laikjõe ütleb enda kohta ikka tegevmuusik, ta tegutseb muusikaprojektides ja bändides. Praegu on projekt nr 1 muusikakool, sest talle meeldib õpetada: kitarri, ukulelet ja bänditundi. Muusikakooli trump ongi tema arvates see, et kohe kui lapsed hakkavad õppima pille, hakkavad nad ka bänditunde tegema. Ja esinemiseni jõutakse üsna ruttu.

Kristi Rahn oli aastaid GAGis klassiõpetaja, tema eriline huvi oli ja on IKT-vahendite kasutamine õppetöös. 2014. aastal pälvis ta üleriigilise tunnustuse kui aasta klassiõpetaja. Gustav Adolfi Koolituskeskuse juhtimine oli Kristile uus väljakutse, ja seda juhtimist saab nüüd aastajagu täis. Nii koolituskeskus kui muusikakool on omaette tegutsevad erahuvikoolid. 

Kristi Rahn: Mõnes mõttes on keeruline aasta olnud, remondi tõttu on koolimajas ruumipuudus tunda andnud. Aga oleme ellu jäänud ja tegevust isegi laiendanud. Ma ise jäin väga rahule eelkooliga, huviringid töötasid täie jõuga, palju oli programmeerimise- ja robootikaringe. Need on väga popid, laste silmad särasid. Ka teadus- ja loodusring meeldisid lastele väga. Täiskasvanutele toimusid keeltekursused, põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajatele ettevalmistuskursused lõpueksamiteks. Nii et täitsa rahul olen. Kui oleks ruume natuke rohkem olnud ja ka õpetajaid veidi rohkem, siis saanuks koolituskeskust veelgi laiendada. Koostöö on lõppeva õppeaasta märksõna, muusikakool ja koolituskeskus on varem rohkem eraldi tegutsenud. Meie Raunoga leidsime, et koostöö on kõige võti. 

Rauno Laikjõe: Üsna sama lugu, ruumipuudus on see õppeaasta ikka suur olnud. Meil on veel instrumendid ka, mis vajavad distantsi tavatundidest. Praegu on õppida soovijatest järjekord ukse taga, loodan, et sügisel, kui ruumiprobleemid lahenevad, saame muusikakooli tegevust laiendada. Nõudlus sellist tüüpi õppe järele on suurem kui suudame seda anda. Meil on väga vaba muusikaõpe, meil ei ole mitte midagi, mis järgiks traditsiooniliste laste muusikakoolide õppekavu. Hästi individuaalne lähenemine, palju on koos pillimängimist, õpetajad on kõik noored tegevmuusikud ja neil tekib lastega täitsa oma side. 

Kristi Rahn: Lähtutud on sellest, et kõik õpilased on erinevad, traditsiooniline muusikaõpe alati seda ei arvesta. 

Rauno Laikjõe: Tavaliselt kipub traditsioonilises muusikakoolis olema nii, et sealt tulevad välja kas muusikud või siis need, kes ei taha enam puudutagi pilli, sest vanemate-õpetajate surve on nii suur olnud. Meie rõhume keskteele, et meil oleksid mitmekülgsed, lahedad inimesed, kellest ei pea saama muusikud (aga võivad).  Eks nad ise kunagi vaatavad, kelleks hakkavad, aga muusika on alati üks osa nende elust. 

Meil on palju esinemisi, see on väljund, ei ole eksameid ega arvestusi. See aasta me ei pannud hindeidki, andsime suulist tagasisidet. Püüame õpilase muusikateekonda igati toetada. 

Kas GAGil on vaja koolituskeskust ja muusikakooli või vastupidi? 

Kristi Rahn: Alguses oli mõeldud koolituskeskus selle jaoks, et annab õpetajatele tööd siin majas, annab lastele võimaluse samas majas huviringides käia. Praeguseks on koolituskeskus laienenud ka majast välja, meil käivad õpilased ja õpetajad teistestki koolidest. Koolituskeskus rikastab koolipäeva, meist on koolile kasu. Ja meil on lihtsam toimetada, kui samast koolist kohe tulevad lapsed meile. See on sümbioos, ma ütleksin nii. 

Täiskasvanute õpe on tulnud sellest, et huvi on olnud. Lastel on ju vanemad. Näiteks prantsuse keele õpe täiskasvanutele sai alguse just nii, vanematel oli vaja ennast täiendada. 

Rauno Laikjõe: Muusikoolis on sama lugu, täiskasvanud hakkasid vaikselt huvi ilmutama, siis töötasimegi õpetajatega välja meetodid, kuidas täiskasvanu saaks samasugust vaba muusikaõpet. Sügisest saab täiskasvanute õppe täiel jõul käima panna. 

Kristi Rahn: Üks hea asi on see, et meie oma GAGi õpilased tulevad ja teevad noorematele huviringe. Ja teevad väga hästi! 

Kuidas läks lahtiste uste päev? Mida uut pakute huvilistele sügisel, juba uuel õppeaastal?

Kristi Rahn: Läks väga hästi! Oli palju lapsi ja vanemaid, oli ka neid, kes käisid kõik töötoad läbi. Tagasiside oli positiivne.

Rauno Laikjõe:  Lapsed ja vanemad said pille ka näppida. Toimus lapse ja vanema koos õpe, mis ei tähenda lihtsalt seda, et nad õpivad ühes ruumis, vaid nad õpivad paralleelselt ühte ja sama asja ja nii teab vanem, kuidas ja millega last kodus aidata. Üks töötuba oli selline, ja see oli kõige populaarsem töötuba. 

Sügisel saab muusikakoolil täis 10 aastat tegutsemist, bänditunnid ja praktilise solfedžo grupid on populaarsed. Nii hakkamegi pakkuma muusikakirjutamise, loomingu, ühise musitseerimise ringe, kus õppemaks on odavam, üks õpetaja tegeleb 5-10 õpilasega korraga. Proovime erinevaid ringe, vaatame, mis juhtub. 

Kristi Rahn: Traditsiooniline kooliaasta alguse IKT-seminar augustis tuleb natuke teistmoodi. Seni on see olnud seotud  iPadidega, nüüd on erineva ainete õpetajatel võimalik valida oma rada ainest lähtuvates töötubades. Sügisest alustab koolituskeskuses ka multimeedia- ja kunstistuudio. 

Fotod 6. mail koolituskeskuses ja muusikakoolis toimunud lahtiste uste päevalt.

Samal teemal:

• Kristi Rahn: olulised on igapäevased töörõõmud
• Õpetaja tähtkujus sündinud
• GAGi seminaril oli tähelepanu digipädevustel

24 tunni jooksul otsitakse lahendusi konkreetsetele probleemidele kosmosetehnoloogia rakendamiseks maa peal. Osalised saavad nõu ja esitlevad oma ideid Euroopa kosmoseagentuuri tippjuhtidele, Euroopa Liidu riikide parlamendiliikmetele ja valdkonna ettevõtjatele Eestist. Parimat ideed premeeritakse 1000 ning paremuselt järgmist 500 euroga.

Ürituse ühe korraldaja, Tartu Teaduspargi ärikonsultatsiooni valdkonna juhi Andrus Kurvitsa sõnul on see üritus suurepärane võimalus kosmoseettevõtjatel, idufirmadel ja meeskondadel enda potentsiaalist märku anda ning olulisi kontakte sõlmida. Kurvits lisab: „Kosmoseärid, idufirmad ja meeskonnad, kes on huvitatud kosmosetehnoloogiate kasutamisest maapealsetes rakendustes, saavad üritusel töötada oma käimasolevate projektide või uute ideede kallal äri- ja tootearenduse ekspertide kaasabiga.“ 

Häkatoni erikülaline ning üks mentoritest on Euroopa kosmoseagentuuri tehnoloogiasiirde programmi juht Frank Salzgeber, kes on Eesti kosmoseaktivistide ideedest väga huvitatud: „Kosmosetööstus areneb praegu metsiku kiirusega ning võimalused uutel ettevõtetel alustada oma kosmoseäriga on paremad kui kunagi varem. Me ootame põnevusega, mis ideid on Eesti idufirmadel tänase kosmosetööstuse arendamiseks.“

Häkatoni korraldavad Tartu Teaduspark ja Euroopa Kosmoseagentuur ning see on esimene samm sügisel Eestis oma tööd alustava Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubaatori lansseerimisel. Tartu Ülikool on Tartu Teaduspargi asutajaliige ja Euroopa Kosmoseagentuuri Eesti äriinkubaatori ametlik partner. 

Seoses kosmosehäkatoniga kutsuvad ESTCube, Tartu Observatoorium ja Tartu Ülikool kõiki huvilisi 23. mail kell 10.15 Euroopa Kosmoseagentuuri Rosetta missiooni juhtiva teadlase Matt Taylori avatud loengule, kus Taylor räägib oma nägemusest seoses Rosetta missiooniga, selle võimalikuks teinud teadusest ja laiemast mõjust, mis missioon siiani kaasa on toonud. Rohkem infot loengu kohta leiab lehelt https://www.facebook.com/events/271035126690252/.

Registreerimine ja rohkem infot häkatoni kohta Tartu Teaduspargi kodulehel. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Keelekonverentsi töötoas toimub masintõlkimise häkaton
• Häkaton otsib lahendusi neljanda võimu väljakutsetele

Võistlused on pisikestest nanosumodest kuni 3-kilogrammiste sumodeni välja. Olenemata suurusest on sumorobotite eesmärgiks vastane sumoringist välja lükata, järgides muidugi kõiki võistlusreegleid. Viimane aeg on oma sumorobotit ehitama hakata, sest 2017. aasta sumo võistluste reeglid on nüüd Robotexi kodulehel saadaval!

PS! Ära unusta ennast ka võistlustele eelregistreerida!

Vaata rohkem uudiseid Robotexi blogist!

Allikas: Robotexi info. 

Samal teemal:

• Strawbees ja Quirkbot – kõrred ja väike robot
• Heilo Altin: Eesti koolisüsteemis võiksid asjad olla nagu ümberpööratud klassiruumis
• Eestis jõudis müügile populaarse Ozoboti roboti uue põlvkonna intelligentne mudel Evo

Aasta võõrkeelealane tegu võib olla tulemuslikult lõppenud rahvusvaheline või kohalik projekt, mis innustas õppima võõrkeeli, oli omapärane ja pakkus uudseid lahendusi. Aasta võõrkeelealane tegu võib olla ka festival, õpiring, keelteklubi, võõrkeelte õppimise ja õpetamise teemaline konverents vms – eelkõige need tegevused, mis ei ole seotud formaalse õppetööga.

2017. aasta eelisteemad:

1. Keelerikkad koolid ja klassid: mitmekesisuse väärtustamine koolides

Teema keskendub formaalsele õppele üldhariduses, pöörates samas mitmekeelsusele ja keeleõppele tähelepanu ka kutsehariduses. 

2.  Keelesõbralik ühiskond — kogemusõpe

Tunnuskirja projektid võiks esile tuua ja toetada tegevusi ja meetmeid, mis edendavad kogemusõpet ja keelesõbraliku ühiskonna arengut. Projektid peaks tutvustama kõigile vanuserühmadele mõeldud uuenduslikke kogemuslikke keeleõppeviise. 

Loe teemade kohta lähemalt siit!

Tunnuskirjale kandideerimine

Taotluse esitajaks võivad olla projektiga/algatusega seotud isikud või organisatsioonid. Taotlus esitatakse elektrooniliselt küsimustele vastamise vormis: archimedes.ee/euroopa-keeleoppe-tunnuskiri-taotlemine

Taotlusi saab esitada kuni 11. juunini 2017 (hiliseim saatmise kuupäev).

Lisaks võib tutvuda üleeuroopaliste kriteeriumidega SA Archimedese kodulehel ja tutvuda tunnuskirja teemaliste videoklippidega YouTube’is: https://www.youtube.com/watch?v=oLxfrsbTkoQ

Allikas: SA Archimedese koduleht. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tööturul vajaliku keelteoskuse arendamisse suunatakse üle 800 000 euro
• Viis võõrkeelt, mille õppimist tulusaks peetakse

Diskussioonis osalesid  ettevõtte Baltic Computer Systems juhataja Ants Sild, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhtivspetsialist Ave Lauringson, Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz, Praxise analüütik Eve Mägi, Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja Joosep Kään, Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo, Järveküla Kooli direktor Mare Räis ning Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi vanemteadur Mart Laanpere. 

Vt uuringu põhijäreldusi Koolielu artiklist „IKT-haridus: digioskuste õpetamine, hoiakud ja võimalused üldhariduskoolis ja lasteaias“.

Uuringu „IKT-haridus: digioskuste õpetamine, hoiakud ja võimalused üldhariduskoolis ja lasteaias“ tulemused on teada, pilt on fikseeritud, aga mida selle teadmisega peale hakata? Mis  on järgmised sammud ja kes vastutavad olukorra muutmise eest?

Ants Sild: Igaühel on oma osa, oma roll, räägime siis uuringu tegijatest, ministeeriumitest, Innovest, HITSAst. Küsimus on, kuidas kõik osalised ühe laua taha kokku saada. Uuringus on põhjalik ülevaade, kuidas praegu digioskuseid õpetatakse, aga järeldus ja põhisõnumid on meil teada juba pikka aega. Kuidas osapooled saaksid kokku ja edasi läheksid? Kuidas metoodiliselt asja parandada? Sellele tuleb mõelda. 

Mart Laanpere: Ka varem on digioskuste uuringuid toimunud, digipööre on paljudes koolides käimas. Kool ei ole nagu arvuti, et söödad programmi sisse ja siis hakkab järgmisel päeval teistmoodi tööle. Väikest maakooli ei saa muuta samamoodi kui suurt linnakooli. Kui tahame innovatsiooni, peame leppima sellega, et iga kool teeb innovatsiooni nii, nagu neil see parasjagu on võimalik. Unistus sellest, et on võimalik ühtlustada informaatikaõpe Eesti koolides, see jääbki unistuseks. Tallinna Ülikoolis lõpetab viimane informaatikaõpetaja oma õpingud sel aastal, rohkem ei ole keegi soovi avaldanud informaatikaõpetajaks õppida. Pole ka piisavalt analüüsitud riske, mis kaasneksid, kui informaatikaõpe muuta koolides kohustuslikuks. 

Birgy Lorenz: Koolid on erineva taseme ja eesmärkidega, ühed keskenduvad keeleõppele, teised maadlevad sellega, et lapsed üldse kooli tuleksid. Mõned on digi eesmärgiks seadnud. Eesti Informaatikaõpetajate Seltsis me näeme, et informaatikaõppe ühtlustamiseks on vaja häid õppekava näiteid. Kõige suurem kooli mure on, kuidas me tulemuslikkust mõõdame. Kas need on faktiteadmised või see, missugune õpilane oskab arvutiekraanil rohkem klõpsutada? Ja kas peaksime digi just sedamoodi mõõtma? 

Kristel Rillo: Digipädevus ehk kodanikuna infoühiskonnas edukalt toimetulemine  on õppekavas üldpädevuste osa. Meil ei ole õigust õpilasi nendest oskustest ilma jätta, õpetaja ei saa öelda, et see ei ole minu teema. See on õppekava kohustuslik osa. Teine teema on nutikamad IT-oskused (3D-disain, programmeerimine jms). See ei ole õppekava kohustuslik osa, aga näeme, et igal õpilasel peaks olema võimalus neid oskuseid omandada ja arendada. 

Mare Räis: Kord räägime oskustest arvutit kasutada, kord oskustest infoväljas toimida – need oskused tuleks kokku leppida. Miinimumtasand vähemalt tuleks kokku leppida, mida me lubame, et õpilane põhikooli lõpuks oskab. Koolidel on laiad võimalused hästi erinevad olla. Autonoomia põrkub sellega, mida kust hakatakse peale suruma või mida soovitatakse omaks võtta – e-testid, eksamite infosüsteem. Mida me tahame, mis on väljund?

Joosep Kään: Kõigepealt olekski vaja ühtlustada kõiki koole Eestis, mitte et kuskil on kool, kus on loomulik 3D-printimine, ja kuskil on kool, kus ei saada lihtsa Wordi dokumendiga hakkama. Et tööturul oleks noori, kes saaksid kõigega hakkama, on vaja koolides võrdseid võimalusi. Võrdsed võimalused ka õpetajal tehnoloogiat kasutada – oskus seda teha, vahendid selle tegemiseks.

Ave Lauringson: Digipädevuste ühtlustamine ei ole ühe asutuse teema. Tuleks võrgustikupõhiselt läheneda: digiedukad koolid koolitavad oma õpetajad välja ja hakkavad parimat praktikat jagama teistele. Nagu klassis – kiirematele antakse lisaülesandeid, aeglasemaid aidatakse järele. 

Mare Räis: Võtmesõna on vastutus, tuleb ainekavades määrata, millises aines mis kooliastmes võetakse vastutus millegi selgeks õpetamise eest. See tähendab koostööd, II klass lõpetas digioskuste õpingutega siin, III klass läheb samast edasi. Paneme oskused vastutusega paika. 

Ants Sild: Tehniliste vahendite kasutamise oskused on kriitiline teema. Enne kui minna inglise kirjanduse süvaanalüüsi juurde, peab lugema õppima. Tehnilised baasoskused tuleb noortele selgeks õpetada. 

Kas ja kuidas peaks riik kaasa aitama, et õpilastel oleksid võrdsed võimalused digivahendeid kasutada ja seeläbi digoskuseid omandada?

Ant Sild: Üks-ühele õpetusele alternatiivi ei ole, üks õpilane, üks seade. VOSK ehk võta oma seade kaasa on lahendus, me ei saa nähtavas tulevikus nii rikkaks, et kool ostab igale õpilasele oma seadme. 

Kristel Rillo: See õigus peab kõigil õpilastel olema – õigus omandada vajalikud digioskused. 97% õpilastest on oma seade olemas, mis ja kui kvaliteene, on omaette teema. Vaevalt et pisikese ekraaniga nutitelefonis keegi programmeerima hakkab. Riik toetab 4 miljoni euroga õpetajatele vajalike digiseadmete ostu, sh  e-hindamiseks vajalikud seadmed. Toimub võrguühenduste kaasajastamine. Aga see kõik võtab aega.

Birgy Lorenz: Koolides on tehnoloogia olemas, küsimus on pigem selles, mida me tunnis teeme. Kas me nõuame kõrgema taseme oskusi, kas need oskused tulevad kuskil nähtavale. Kui õpetaja ütleb, et jah, ma teen, siis mina küsiksin, et mida sa täpselt teed. „Nutitund igasse kooli“ algatuse raames olen näinud väga arenenud digitegevusi, ja on ka kõige lihtsamate haridusrobotite Bee-Bottidega tegutsemise tase. 

Mart Laanpere: Millistest digipädevustest me räägime, on oluline teema, kuidas tõlgendada digipädevusi. Seda ei saa teha eraldi õppekava üldisemast, õppekava uuendamise arutelust, aga pole kuulnud, et seda plaanis oleks. 

Kokkuvõtteks?

Mart Laanpere: Miks Eesti koolid on nii head PISA testis? Meid eristab muust Euroopast kooli suur autonoomia. Ärge võtke seda ära, see teeb meie kooli heaks. Kui midagi ühtlustada, siis väljundi mõõtmist. 

Kristel Rillo: Vajasime konkreetset olukorra  pildistust, selle uuring andis. Olen nõus, et autonoomiasse ei pea sekkuma, aga autonoomia eeldus on tugev koolijuht. Mis vajab sügavamat andmekaevet, on puhtalt IT-haridus. 

Eve Mägi: Et kaalutaks erinevaid toetusvõimalusi õpetajale koolis, kuidas kasutada olemasolevaid teadmisi kooli sees, koolide vahel, et digioskuseid integreerida õppetöösse. Kuskohast tuleb see ühtlus koolidesse, mis viib õpilase selle tasemeni, et aineõpetaja saab oma tunnis kasutada vähemalt baasoskuseid nõudvaid tegevusi. Et aineõpetaja ei peaks digi-baasoskuseid õpetama hakkama. 

Birgy Lorenz: Võrgustik töötab, haridustehnoloogida ja informaatikaõpetajate võrgustikult on õpetajad abi saanud. See viib parimaid edasi. 

Ave Lauringson: ProgeTiigri programmiga tuleb jätkata. Fookus rohkem nendele koolidele, kes vajavad järelaitamist. Et 9. klassi lõpuks oleks noorte digibaas nii tugev, et tööandja ei peaks tegelema täiskasvanud inimeste ümber- ega täiendõppega. 

Ants Sild: Koostööd ja üksteiselt õppimist peame endale rohkem meelde tuletama. Jõuline edasiminek parimate praktikatega on oluline. 

Samal teemal:

• Paneme digi enda kasuks tööle – ka keeleõppes!
• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub hariduseksperte ja tehnoloogiaettevõtteid osalema keskhariduse e-õppematerjali hankes
• Kuld, hõbe ja pronks
• Kutsekoolid digipöörlemises – kolme kooli kogemus

Helin Haga, Mini Maker Faire’i maaletooja ja 2016. aasta Euroopa isetegijate nädala saadik rääkis, et robotivõitlust tutvustavad videod jäid oma vaatemängulisusega kohe silma, kui seekordseks isetegijate laadaks inspiratsiooni koguti. 

„Kuna robootika ja inseneeria sobituvad isetegijate laada ideega suurepäraselt, otsustasime ka ise robotite jõukatsumise korraldada ning võitluse nimeks sai Robolahing,“ selgitas ta. 

Lahingu käigus püüavad ise ehitatud robotid spetsiaalsel areenil üksteist kahjutuks teha, kasutades selleks relvi, mis võivad olla vägagi eriilmelised: alates löökriistadest ning lõpetades ketassaagide ja teravate lõikevahenditega. 

Haga tutvustas, et laupäeval astub teaduskeskuses lahingusse seitse robotitiimi, sealhulgas kaks AHHAA enda võistkonda. 

„Näiteks isetegijate laada korraldusnaiskond on esindatud lustaka väljanägemisega, aga väga võimsa robotiga, mille nimi on Malibu Barbie,“ selgitas Haga.

Robolahing on osa samal päeval AHHAAs toimuvast isetegijate laadast Tartu Mini Maker Faire, mis toimub juba kolmandat korda. Haga lubab, et laadal võib kohata juba vanu tuttavaid, näiteks eelmise korra publiku lemmikut Sander Stroomi oma vineerseifidega või insener Annat, kel seekord kaasas tomatite etteistutamisseadmed, aga ka uusi tegijaid. 

„Muuhulgas saavad külastajad osaleda Eesti Lennuakadeemia sidetehnoloogia töötubades, katsetada Plotteri vanaaegset joonistamismasinat, uudistada, kuidas toimib isesoojenev ja -külmenev jope või külastada Merkuur OÜ ratastel töötube,“ rääkis ta.

Tartu Mini Maker Faire avatakse kell 11.00 ning Robolahing algab kell 13.00. Mõlemast sündmusest saab osa võtta Teaduskeskus AHHAA majapiletiga. Rohkem infot AHHAA keskuse kodulehel: www.ahhaa.ee. 

Allikas: Teaduskeskus AHHAA pressiteade. 

Samal teemal:

• AHHAA avas näituse inimkehade läbilõigetest
• Tartus AHHAA Teaduskeskuses toimub FIRST LEGO League Eesti esimene eelvoor

Kaasav haridus tähendab, et kõigil õppijatel on õigus saada haridust vastavalt oma võimetele ja vajadustele. Praktikas tähendab see eelkõige põhimõtet, et hariduslike erivajadustega õppijad õpivad üldjuhul koos teiste õpilastega oma elukohajärgses tavakoolis, kus neile tuleb selleks luua sobiv õppekava, õppekorraldus ja -keskkond.

TÜ haridusteaduste instituudi juhataja professor Äli Leijeni sõnul on kaasav haridus ja erivajadustega õppijad praegu üks päevakajalisemaid ja poleemilisemaid teemasid hariduselus. Erivajadusi mõistetakse siinjuures väga laialt – nende hulka kuuluvad näiteks õppija keelelised ja kultuurilised eripärad. „Meie kui teadlaste kohus on pakkuda nii õpetajatele, eripedagoogidele, logopeedidele, hariduspoliitika kujundajatele kui lapsele kooli valivatele vanematele parimat kaasaegset rahvusvahelist teadmust sellest, millised viisid erinevate laste arengu toetamiseks on tõhusad ning aitavad neil koos õppida ja hiljem ka koos elada,“ ütles Leijen. “Ülikooli õpetajakoolituses on juba praegu sees erivajaduste teemad, aga sügavuti minekuks on meil nüüd kavas avada töötavatele õpetajatele suunatud kaasava hariduse õppekava,” kinnitas ta.

Kaasava hariduse alast rahvusvahelist praktikat tutvustavad haridusteaduste instituudi seminaril BEJUNE pedagoogikaülikooli professor Francesco Arcidiacono, kelle ettekanne keskendub eripedagoogide väljaõppele Šveitsis, ning Tartu Ülikooli külalisprofessor Aleksandar Baucal, kes koos professor Dragica Pavloviciga annavad ülevaate kaasavast haridusest Serbias. Rakendusuuringute keskuse Centar juhataja Epp Kallaste tutvustab keskuse uuringut kaasava hariduskorralduse tõhususest Eestis. Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli haridusteaduste instituutide juhid Kristi Vinter ja professor Äli Leijen kõnelevad kaasavast haridusest vastavalt Tallinna ja Tartu ülikoolis. Ettekannetele järgneb professor Margus Pedaste juhitav rühmaarutelu.

Seminarile oodatakse eripedagooge, õpetajaid, koolijuhte, haridusteadlasi ja -ametnikke ning kõiki teisi erivajadustega õppijate teemast huvitujaid. Ürituse korraldab Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut.

Allikas: TÜ pressiteade.

Samal teemal:

• Koostööprogramm eTwinning on kaasamise musternäidis
• Kogukond aitab õppetööd mitmekesistada

„Äsja avaldatud digioskuste kasutamise uuringu tulemused näitavad selgelt, et digioskuste õpetamine koolis ei ole enam lihtsalt valikute küsimus, vaid möödapääsmatu vajadus. Me kasutame digilahendusi igapäevaselt ja kipume unustama, et see ei ole kaasasündinud oskus, vaid vajab siiski teadlikku lähenemist,“ selgitas projekti algatanud ministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo. Ta lisas, et hea on näha, et projekti vastu tundsid suurt huvi nii kooli- kui külalisõpetajad.  „Digi oskuslik kasutamine ei ole enam asjakohane ainult IT-erialadel. Nii nagu digi aitab erinevates ametites tööd tõhusamalt teha, toetab see targasti kasutamisel ka õpilasi õppimisel.“

Projekti raames esinenud inimeste seas oli näiteks rahvaalgatus.ee projektijuht Maarja-Leena Saar, kes rääkis noortele sellest, kuidas digi aitab kodanikukohustusi täita ehk e-demokraatiast, digiallkirjastamisest ja kodanikuõigustest. Riigikogu liige Arto Aas tutvustas interneti ajalugu ehk meenutas õpilastele, et kunagi oli maailm ilma digita, samuti rääkis ta küberturvalisusest. Muusik InBoili külalistunni teemaks olid muusika ja digitaalsuse suhted. Tartu Puškini Kooli õppealajuhataja Tatjana Kodas märkis, et väga elav diskussioon arenes InBoilil 9. klasside õpilastega, kes mõnes asjas külalisõpetajaga ei nõustunud. “Koolikülastus oli huvitav ja õpetlik ning arendas õpilastes kriitilise mõtlemise oskust ja oskust vaadelda ühte situatsiooni erinevast vaatevinklist,” sõnas Kodas.

Tagasi Kooli tegevjuht Teibi Torm: „Meil on väga hea meel, et nii paljud koolid ja õpetajad, ning seda ka maapiirkondades, soovisid „Kõik on digi“ projektis osaleda. Saime esimeste nädalatega õpetajatelt rohkem kui 100 sooviavaldust digiteemalise tunniks. Meie infosüsteem on avatud aastaringselt ja seal on enam kui 3000 külalisõpetajat, keda saab ka väljaspool projekti kutsuda koolitundidesse erinevatel teemadel rääkima.“

Haridus- ja teadusministeeriumi algatatud digiteemaliste külalistundide projektis „Kõik on digi“ osales kokku 50 kooli ja 50 külalisõpetajat. Projekti peamiseks partneriks oli algatus Tagasi Kooli.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• IKT-haridus: digioskuste õpetamine, hoiakud ja võimalused üldhariduskoolis ja lasteaias
• Tuhandest küsimusest sünnib sada e-külalistundi
• Eesti kutseõppuritele anti üle esimesed digipassid
• Pöördumatu digipööre Priimetsa ja Veeriku koolis

Loodusmuuseum

Tartu ülikooli loodusmuuseum on muuseumiööl avatud kella 18-23. Muuseum toob välja nii vanad head kui ka uued põnevad loodusmängud. Lastenurgas saab koeratüdruku Lotte rääkiva jutupliiatsi abil tundma õppida Eestimaa loodust, mängida Läänemere memoriini ja käpiknukkudega.

Suuremad külastajad saavad kätt proovida ja ajusid ragistada loodusmuuseumi enda loodud lauamängus „Reis Läänemerel“. Mängus saab rännata mööda meie kodumerd, tundma õppida selle elanikke ja lahendada ülesandeid.

Külastajad saavad end kosutada soojade jookidega kohvikult STEP UP. 

Muuseumis üheks õhtuks avatud kohvik pakub õiglase kaubanduse ja mahetooteid. Teretulnud on oma kohvitopsi kaasa võtmine.

Lisainfo: www.natmuseum.ut.ee ja https://www.facebook.com/events/1319614018119799/.

Botaanikaaed

Tartu Ülikooli botaanikaaia avamaa ja kasvuhooned on muuseumiööl avatud kell 17.00 kuni 23.00. Vaadata saab näitust „Umbrohi taldrikul“, mis tutvustab meie looduslikke toidutaimi. Huvilised saavad osaleda ka näituseteemalisel viktoriinil.

Lisainfo: www.botaanikaaed.ut.ee.

Kunstimuuseum

Tartu Ülikooli kunstimuuseumis on Muuseumiööl mänge. Kogu õhtu jooksul on avatud antiiksete lauamängude saal. Mängi muuseumis ja tee ise kodus järele!

Muuseum on avatud kell 18.00 kuni 22.00.

Programm täpsemalt: https://programm.muuseumioo.ee/map/museum?id=435 

TÜ muuseum

Tartu Ülikooli muuseumi peamajas Toomemäel leiab mitmeid vahvaid tegevusmänge nagu foto-orienteerumine näitustel, mänguasjade meisterdamine ja nendega mängimine, Hullu Teadlase eksperiment jpm. Muuseumiöö külastajad saavad vahva elamuse teaduse erinevatest tahkudest ning Tartust kui tudengite ja teaduse pealinnast. Avatud on ka toomkiriku tornid.

Täpsem kava: https://programm.muuseumioo.ee/map/museum?id=518 

Tähetorn

Tartu tähetornis saab Muuseumiööl osa võtta humoorikast orienteerumismängust „Eksinud kosmoses“ ning meisterdamishuvilised saavad endale kaasa meisterdada isikliku versiooni tuntud lauamängust „Reis Kuule“. Selge ilma korral toimub kella 23st keskööni ka teleskoobivaatlus õuel. 

Programm: https://programm.muuseumioo.ee/map/museum?id=129 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Haridusprogrammid Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi uuel püsinäitusel
• Tartu Ülikooli kunstimuuseum paneb välja haruldase aardeleiu ning kutsub Antiigiakadeemiasse