Nutitunni projekti eestvedaja Birgy Lorenz intervjueeris Avita kirjastuse turundusjuhti Anneli Veskimäed.

AVITA kirjastus pakub koolidele nii õpikuid kui koolidele muud vajalikku juba 1988. aastast. Täna olete suundunud ka e-õpikute turule. Mille poolest on teie pakutav e-tunni lahendus eriline?

E-tundi ei saa otseselt õpikulahenduseks nimetada, sest on ennekõike mõeldud õpetajale tunni läbiviimiseks. Õpik peab sobima õpilasele. E-tund aga nii õpetajale kui ka õpilasele, sisaldades palju enamat kui õpikusse mahub, tehes õpetajatööd tunni ettevalmistamise ja läbiviimise palju lihtsamaks, pakkudes nii filme, animatsioone, mänguideid kui ka ülesannete lahenduskäike ja taustateadmisi. Hindame õpetaja aega tunni ettevalmistusel, mis tihti võib venida öötundidesse, ja pakume selleks omalt poolt leevendust.

Mis on e-tund?

E-tund sisaldab õpetaja jaoks paberõpiku PDF-lehekülgi, mis avanevad õiges kohas vajalikus mahus; muudetavat töökava, põhjalikku õpetajakonspekti illustratiivse materjali ja integratsiooniviidetega, metoodilisi juhendeid, töölehti, hindelisi töid ja vastuseid, multimeedialinke. Õpetajale on abiks tunni ülesehitus ja ajanäitajaid (kell, taimer, stopper). Tunnis kasutamiseks sobib hästi e-tunni esitlusvaade, kuhu õpetaja saab ise lisada nii teksti- ja pildifaile kui ka oma märkuseid ja tähelepanekuid. Eritüübiline illustratiivne materjal on pärit arhiividest (muu hulgas ka ERR või BBC), võõrkeelsed videod ja animatsioonid on tõlgitud ja peale loetud ilusas eesti keeles või varustatud eestikeelsete subtiitritega. Palju selgitavaid animatsioone on tehtud Avita kirjastuses.

Õpikud on asjad, mis peavad vastu pidama aastaid. Kuidas on aga lood e-tunniga? Kui kiiresti üks õpik tänapäeval valmib ja kes selles protsessis osalevad?

Õpik valmib keskmiselt kaks aastat ja selles osaleb väga palju inimesi eri valdkondadest. Kirjastuse töö ongi seda tööd juhtida ja õiged inimesed kokku tuua. Sellest võiks kirjutada raamatuid, kuid ennekõike on õpiku loomine ühest küljest spetsialistide töö ja teisest küljest kollektiivne protsess. Ka need õpilased, kes osalevad koolikatsetustes, on tegelikult õpiku autorid. Õpik on nagu Tallinna linn, ta ei saa kunagi valmis, vaid areneb koos meiega.

Rääkisite, et on olemas ka e-õpik, milles on erinevaid õpianalüütika võimalusi. Mis see on ja millised on edasised plaanid sellise lahenduse arendamisel?

Avita elektroonilised õpikud leiab Astra keskkonnast, mis pakub lisaks õppematerjalile rohkelt võimalusi õppetöö läbiviimiseks ja mitmekesistamiseks. Põhimõtteliselt võimaldab Astra koolikotid ära unustada. Kui klassitunnis võiks paberõpikud veel toeks olla, siis koju seda kandamit enam viima ei peaks. Nii õppeteksti kui ka kodused ülesanded leiab arvutist. Lisaks saab Astras õpikutega teha asju, millest paberkujul ainult unistada võiks. Uus platvorm ühendab nii õppesisu kui ka õpitulemused üheks tervikuks. Astra on veebipõhine ja töötab igas operatsioonisüsteemis nutitelefonist lauaarvutini. Astra võimalustega saavad kõik tutvuda www.opik.ee lehel.

Kindlasti õpikute tegemine raske ning tõsine töö, aga mis on olnud seniste aastate jooksul kõige toredam koostöös koolidega, äkki mõni vahva-lahe kogemus?

Ükski õpik ei sünni õpetajata. Millegipärast arvatakse, et tarkusega peab kaasas käima ka tõsidus. Tahame kummutada selle müüdi, et õpetajad on ranged ja tõsised. Meie majas on nad alati väga oodatud, sest nende üle korruse kostev naer on nii nakkav, eriti „hullud“ on matemaatikaõpetajad. Avitas levivad kuuldused, et ka nemad teevad krutskeid.

Kõik koolikatsetused on vahvad, kuid algklassilaste kirjalikud kommentaarid on kullahinnaga. Kui vahel meel läheb mõruks, siis tuleb välja otsida laste vastused küsimusele, mida sa ütleksid autorile, ja jõud tuleb jälle tagasi.

Mida peaks aga kõik koolid ja inimesed Avita meeskonnast teadma?

Ka õpikukirjastajad on inimesed. Ka meie lapsed (lapselapsed, väikesed sugulased ja tuttavad) käivad koolis. Kõik mis teeme, teeme ju mõeldes neile ja nende tulevikule. Seega PEAB see olema üks hea asi!

Tänan! Ka meil on hea meel teada saada natuke kirjastamise telgitagustest, kuidas luuakse meile, õpetajatele, nii vajalikud abivahendid ja kes on selle taga.

Ja ootame ikka kõiki koole postitama oma vahvaid pilte ja lugusid, kuidas digi teie kooli on jõudnud! Et osaleda loosimises, postita https://www.facebook.com/groups/nutitund/  FB-gruppi järgmine info: kooli nimi, õpetaja nimi ja kontakt e-mail; klassi, tegevuse eesmärgi ja sisu lühikirjeldus (miks, millal, mida, kuidas, mis edasi?) ning 5-10 pilti või video. Samuti võib postitusse lisada hoopis lingi blogisse vms, kus soovitud info on esitatud.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Nutitund igasse kooli - projekt algab!
• Nutitund igasse kooli!

KOOLIELU I TEEMAVEERANDI VÄLJAKUTSE „LÕIMING KOOLISISESELT“  
Koolielu ainemoderaatorid kutsuvad koos HITSAga õpetajaid võtma osa I veerandi „Digipädevus on koolis!“ väljakutsest „Lõiming koolisiseselt“.

Mida see väljakutse endast kujutab? Kutsume õpetajaid kolleegidega koostööd tegema. Teisisõnu on tegu projektivõistlusega, kuhu ootame koolisiseste lõiminguprojektide kirjeldusi, näiteks võib kooli-siseselt läbi viia avatud tunde, ühiseid ainetunde või kolleegilt-kolleegile jagamist võimaldavaid kohtumisi. Taustaks mõelgem muutunud õpikäsituse ning digipädevuste teemadele (toetudes erinevatele raamdokumentidele, nt Horizoni raport, digipädevuste enesehindamise raamistik, haridustehnoloogilised pädevused).

Väljakutse tingimused:

·         Osalema on oodatud 2-5-liikmelised õpetajate koolisisesed meeskonnad.
·         Koostööd peavad tegema vähemalt kahe õppeaine õpetajad.
·         Õpetajatel tuleb läbi viia temaatiline projekt, kus erinevate ainete lõiming koondatakse ühte või enamasse tundi vm projekti. Tunnid võivad olla korraldatud ka virtuaalselt.
·         Kirjelduse võib esitada videona, õpiloona vm üldtunnustatud formaadis, ära peab olema toodud: lõiminguprojekti eesmärk ja kirjeldus, info kasutatud digivahendite kohta, näited lõimingu käigus loodud õpilaste/õpetajate töödest vm ning metoodiline juhend õpetajatele, kes sama soovivad proovida.
·         Tulemus peab vastama autoriõigustele.

Hinnatakse lõimimisprojekti uudsust, rakendatavust teiste õpetajate poolt, metoodilise juhendi olemasolu. Hindamiskomisjon moodustatakse ainemoderaatoritest ja teistest ekspertidest. Parimad selgitatakse välja veerandi lõppedes. Vähemalt kolm kõige paremini väljakutsele vastanud õpetajat tunnustab HITSA õppetööd toetavate digivahenditega.

I teemaveerandi väljakutse tulemused.  

KOOLIELU II TEEMAVEERANDI VÄLJAKUTSE „AMMU UNUSTATUD VANA“  
Koolielu ainemoderaatorid kutsuvad koos HITSAga õpetajaid võtma osa II veerandi „Digivärskendus“ väljakutsest „Ammu unustatud vana“.  
Oletame, et mõnda päris või hoopis virtuaalsesse sahtlipõhja on siginenud üht-teist tundides kasutatavat – materjal ajab asja ära küll, aga kui kunagi aega võtaks, siis võiks selle sisu kobedamaks siluda ja kaasaegseid lahendusi juurde lisada. Kutsumegi üles oma õppematerjale uue pilguga vaatama ja ammu unustatud vana värskendama. Nõustama võib kutsuda oma kooli haridustehnoloogi.

Mõned tingimused seame värskendatavale õppematerjalile ka:

·         Uuendatav õppematerjali moodustab kasutuskõlblik (ka täna kasutatav faktiliselt korrektne) tööleht, esitlus või film, mida varem pole ühelegi konkursile esitatud.
·         Töö võib esitada individuaalselt või kuni 4-liikmelise meeskonnana.
·         Õppematerjal vastab kehtivatele riiklikele õppekavadele.
·         Digitaalne õppematerjal on soovitav avaldada Creative Commons’i litsentsi alusel, järgida tuleb autoriõigusi. Vaata ka: "Digitaalse õppematerjali loomise soovitused". 
·         Materjal tuleb lisada Koolielu portaali õppematerjalide hulka, õppematerjali Koolielu õppevara aida link tuleb lisada ankeeti, tähtajaks 10. jaanuar 2017.

Ainemoderaatoritest ja ekspertidest žürii hindab sisu, teostust ja autorlust, selle kõige korrektset vormistust. Parimad selgitatakse välja veerandi lõppedes. Vähemalt kolme kõige paremini väljakutsele vastanud õpetajat tunnustab HITSA õppetööd toetavate digivahenditega.

NB! III ja IV TEEMAVEERANDI VÄLJAKUTSEID EI TOIMU. 

KOOLIELU III VEERANDI VÄLJAKUTSE „VANEMATE, KOGUKONNA KAASAMINE ÕPPIMISSE“: 
Koolielu ainemoderaatorid kutsuvad koos HITSAga õpetajaid võtma osa III veerandi „Kaasav tulevikuharidus“ väljakutsest „Vanemate, kogukonna kaasamine õppimisse“. Sel veerandil ootame väljakutses osalema õpilasi nii üldharidus- kui ka kutsekoolidest. Kutsume üles tegema intervjuud lapsevanema/lapsevanematega või mõne kogukonna inimese/inimestega teemal, kuidas tänapäeva koolilapsed neile paistavad ja kuidas nemad saaksid neid õppimisel aidata. Intervjuu võib esitada video või artiklina. Lisapunkte annab see, kui loodut esitatakse mõnel kooli või kogukonna üritusel teistelegi, ja selle kokkuvõte on intervjuu juurde lisamaterjalina. 

NB! III ja IV TEEMAVEERANDI VÄLJAKUTSEID EI TOIMU. 

KOOLIELU IV TEEMAVEERANDI VÄLJAKUTSE „DIGILÕIME NAABRITEGA“ 
Koolielu ainemoderaatorid kutsuvad koos HITSAga õpetajaid võtma osa IV veerandi „Lõiming ja koostöö“ väljakutsest „Digilõime naabritega“. Viimasel veerandil teeme digi-teemalist koostööd naaberkooli, naaberlasteaia või muu naabruses asuva asutusega, kellelt on midagi õppida (v.a muuseumikülastused). Kutsume üles korraldama õppimise eesmärgil külaskäike, mille läbiviimise protsess jäädvustatakse ajaveebis (blogi, Facebooki grupp vm). Korraldajaks klass, koolirahvas või kogukonna inimesed.  

Loe ka:
Koolielus käsitletakse digiteemasid neljal teemaveerandil
Algab Koolielu teine teemaveerand „Digivärskendus“  
Koolielu I teemaveerandil „Digipädevus on koolis“ vahendame infot veebiseminaride kaudu    

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus
Foto Flickrist. 

Programmist on tänaseks osa võtnud juba sadu särasilmseid Eesti koolinoori, kes on robootikapisiku saanud kas koolitunnist või robootikaringist. 

Esimesel hooajal ei pea seadma suuri eesmärke, korraldajate soov on, et omandaksite kogemusi ja julgeksite proovida – selleks on olemas ka esialgsed materjalid, mille järgi koolitundi või robootikaringi läbi viia. FLL-i mõte pole võistelda, vaid õppida uusi asju ning jagada seda teistega. 

Kui teie koolis on olemas LEGO Mindstorms komplektid, siis liituge FLLiga juba sel hooajal, sest:

- robootikavõistluse korraldajad pakuvad teile eestikeelset materjali robootikaringi või IT-ringitundide sisustamiseks minimaalselt kaheks kuuks koos metoodika ning ülesannete komplektiga;

- programmis osaledes arendavad lapsed enesekindlust, meeskonnatööd ja probleemilahendamisoskusi hoopis uue nurga alt kui nad seni seda teinud on; 

- programm pakub lastele uurimustöö kogemust, mis aitab luua seoseid tegeliku eluga ja kontakte valdkonna spetsialistidega;

- programmis osalemisega saate näidata oma ringi tegevust nii kooli sees kui ka väljaspool;

- mitmed üritused viivad teid kokku teiste meeskondade ja juhendajatega, kellega saate jagada kogemusi ning saada tunnustust tehtud töö eest;

- teil on võimalus minna Eestit esindama välismaale.

Kui alustate ringitegevusega oktoobris, jõuate aegsasti oma meeskonna FIRST LEGO League´iks ette valmistada.

Osalege koolitustel!

24. septembril 2016 Tallinnas TTÜ Mektory (Raja 15, Tallinn) suures saalis

25. septembril 2016 Tartus TÜ tehnoloogiainstituudis (Nooruse 1, Tartu)

Registreeru: http://eformular.com/robootika/fll.html#stay

Rohkem infot:

www.robootika.ee/fll

www.facebook.com/fllestonia 

Kui teil on küsimusi, võta ühendust Ramon Rantsus 50 47 917 või ramon(ät)robootika.ee 
Heilo Altin 51 87 617 või Heilo.Altin(ät)gmail.com.

Allikas: FFLi info. Foto:Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Robotex tuleb niikuinii
• Ida-Virumaal lööb laineid robootika ja mudellennundus
• Robootikast Rootsis, Soomes ja Suurbritannias

Aasta lasteaiaõpetaja nominendid on Silja Sarap Toila Lasteaiast Naerumeri, Kristina Paštšenko ja Virve Lõhmus Pärnu Lasteaiast Trall ning Erika Rausberg Saku Lasteaiast Päikesekild.

Aasta klassijuhataja nominendid on Maidu Varik Kuressaare Gümnaasiumist, Tiiu Assafrei Narva Eesti Gümnaasiumist ja Rea Lillemets Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumist.

Aasta klassiõpetaja nominendid on Merle Lepik Salme Põhikoolist, Tiiu Vendel Pärnu Mai Koolist ja Maret Mesipuu Tallinna Hilariuse koolist.

Aasta põhikooliõpetaja nominendid on Inge Vahter Saaremaa Ühisgümnaasiumist, Helje Pukk Tallinna Lilleküla Gümnaasiumist ja Jaana Palmisto Simuna Koolist.

Aasta gümnaasiumiõpetaja nominendid on Ernst Marcus Hildebrandt Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumist, Katrin Soika Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumist ja Toomas Reimann Tallinna Reaalkoolist.

Aasta kutseõppeasutuse õpetaja nominendid on Jane Talvik Valgamaa Kutseõppekeskusest, Raiko Kaasik Rakvere Ametikoolist ja Katrin Kisand Tartu Kunstikoolist.

Aasta õppejõu nominendid on Eno Tõnisson Tartu Ülikoolist, Vlad Alex Vernygora Tallinna Tehnikaülikoolist ja Madis Liplap Tartu Kõrgem Kunstikoolist.

Aasta suunaja nominendid on Kersti Kesküla Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolist, Kristel Üksküla Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumist ja Põlva Ühisgümnaasiumis töötanud Airene Vaike Kumari, kes on praegu ametis Räpina Ühisgümnaasiumis.

Aasta õppeasutuse juhi nominendid on Heidi Uustalu Kiviõli I Keskkoolist, Liina Tamm Konguta Koolist ja Ott Ojaveer Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumist.

Aasta hariduse sõbra nominendid on SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, VAT Teater (eesotsas haridustegevuste juhi Mari-Liis Velbergiga) ja MTÜ Hanila Valla Toetusgrupp (esindaja Arno Peksar) Läänemaalt.

Aasta haridusteo nominendid on Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi koostööprojekt "Praktikult praktikule: õpetaja töövarjuna", Saaremaa Ühisgümnaasiumi Saaremaa 25. miniteatripäevad ja Küberkaitse õppesuuna avamine Põltsamaa Ühisgümnaasiumis.

Ettevõtmine tipneb kuu aja pärast Jõhvis.

Ministeeriumi asekantsleri Mart Laidmetsa sõnul on väga rõõmustav, et üle Eesti märgatakse haridusmaastikul tegutsejaid ning suurt tunnustust on väärt kõik, keda kuu aja pärast Jõhvi peoõhtule ootame.

8. oktoobril toimub Jõhvi Kontserdimajas üleriigiline Aasta Õpetaja auhinnagala "Eestimaa õpib ja tänab". Otseülekande laureaatide pidulikust tunnustamisest teeb Eesti Televisioon.

Aasta Õpetaja gala eesmärk on esile tõsta haridustöötajaid ja hariduse toetajaid, kes panustavad noorte heasse käekäiku ja kelle töö on teistele eeskujuks.

Tunnustuskonkursile said kandidaate esitada kõik soovijad, kokku tehti seda enam kui 900 korral. Parimatest parimate väljaselgitamiseks tegid tööd maakondlikud komisjonid, kõrghariduse komisjon ja seejärel üleriigiline komisjon, kuhu kuulusid haridusega seotud organisatsioonide esindajad.

Galal tunnustakse lisaks eeltoodud kategooriate võitjatele ka õppureid ja nende juhendajaid, kes esindasid möödunud õppeaastal Eestit edukalt rahvusvahelistel võistlustel.

Tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium, sihtasutus Innove ning Eesti Haridustöötajate Liit.

Lisainfo: http://www.hm.ee/et/gala

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: 2015. aasta tunnustusgala fotogalerii, Maanus Kullamaa ja Silver Gutmann.

Samal teemal:

• Aasta haridusteoks kuulutati Räpina Aianduskooli projekt ”1000 sõpra”
• Aasta klassijuhataja Aare Veedla: reeglid kehtivad mõlemale poolele
• Aasta kutseõpetaja Aino Mölder: olen eluaegse õppija rollis

Reedel, 30. septembril kell 11.00 toimub Pirita raamatukogus (Metsavahi tee 19) kohtumine lasteraamatute illustraatori Kertu Sillastega. Kohtumisel tutvustab Kertu raamatuillustraatori tööd ja enda illustreeritud raamatuid. Toimub ka ühine joonistamine. 

Teisipäeval, 4. oktoobril kell 10.00 jagab Paepealse raamatukogus (P. Pinna 8) lastele raamatu-uudiseid lastekirjanik Indrek Koff. uttu tuleb uudiskirjandusest, Indreku loomingust ning raamatute tõlkimisest.

Projektis "Mis uudist, raamatukogu?" korraldatakse kohtumisi laste- ja noorteraamatute autoritega, kes tutvustavad raamatukokku jõudnud uudisteoseid. Projekti eesmärk on tutvustada ja populariseerida uuemat eesti kirjandust.

Lisainformatsioon Paepealse raamatukogust telefonil 632 7463 või e-posti aadressil paepealse@tln.lib.ee, Pirita raamatukogust telefonil 683 0955 või e-posti aadressil pirita@tln.lib.ee. 

Sarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Samal teemal:

• Ööraamatukogu avab sessiperioodil uksed
• Algab aardejaht raamatukogus
• Alustab Tallinna Keskraamatukogu noorteprogramm

Robotex on Euroopa suurim robotivõistlus, mis toimub Tallinna Tehnikaülikooli koordineerimisel koostöös Tartu Ülikooli ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega. Iga võistleja ja iga robot on teretulnud, sest korraldusmeeskond loodab salamisi saada maailma suurimaks robootikavõistluseks, selleks peaks osalema üle tuhande roboti. 2015. aastal  võistles Robotexil 1574 võistlejat 534 robotiga.

2.-4. detsembrini toimuvad Tallinna Tehnikaülikooli spordihoones robotivõistlused, töötoad ja näha saab Robotexi loovate konkursside parimaid töid. Nii et kes tehnikas end kõige tugevamalt ei tunne, siis roboteid võib ka joonistada (joonistuskonkurss „Robotite argipäev“), pildistada (fotokonkurss „Robotid teevad kodu targaks“), meisterdada (meisterdamiskonkurss „Kuidas pääseda kosmosesse?“), video teha (videokonkurss „Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga“), digitaaljoonistada (digitaaljoonistuskonkurss „Robotex 2050“) ja isegi luuletada (luuletuskonkurss „Julge roboti rind on õline“).

Põhilised on muidugi robotivõistlused, ja siin on tänavu mitmeid uuendusi. Näiteks on täiesti uus HITSA ProgeTiigri haridusrobotite võistlus, mis on mõeldud kuni 12-aastastele lastele. Võistlema asub vastavalt etteantud teemale programeeritud robot (robotid),  mis sooritab kindlat tegevust. Ka võistlusmatid/-keskkonnad peavad olema ise tehtud. Loovus ja innovaatilisus on sellel võistlusel tähtsamad kui kiirus ja jõud. Võistlusteema on „Tore päev robotiga“. 

Nii väike see haridusrobot ongi

Haridusrobot Edison on lapsele sobiv esimene samm robootikamaailma. Edison on hinna poolest taskukohane programmeeritav robot, mis on ühildatav LEGOga. Edison oskab tuvastada ja vältida takistusi, järgida joont, mängida helisid jpm. Seda robotit saab programmeerida tavalise teleripuldiga, EdWare tarkvara abil arvutiga või sõites üle triipkoodide, mis aktiveerivad valmisprogrammi.

Tallinnas andis haridusrobotite komplektid üle HITSA ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets

Infopäevadel antaksegi koolidele-lasteaedadele kätte 100 Edisoni robotit, mille saajad valiti välja taotlusvooru põhjal. Ehkki taotlusvoor avati keset kuuma juulikuud, mil kõik puhkasid, sai ettenähtud taotluste arv täis kolme päeva jooksul – nii suur oli huvi Edisoni robotite vastu. 

Uus on ka näiteks Lego WeDo robotite võistlus, mis on samuti mõeldud kuni 12-aastastele lastele. Mudelina võib kasutada ainult Lego WeDo robotit ja võistlusväljak peab samuti olema ehitatud LEGO originaalosadest. 

Robotexi korraldajad loodavadki, et võistlustest osavõtt suureneb just lasteaedades ja nooremas kooliastmes. Robotexi missioon on äratada lastes ja noortes huvi tehnikaerialade ja teaduse vastu ning olla number üks teerajaja insenerierialadele õppima minemisel. 

Robotexil on tänavu planeeritud 23 erinevat põhi- ja lisavõistlust. Lisaks on tradistiooniline tehnoloogianäitus ja 20 temaatilist töötuba, kuhu oodatakse rohkem kui 3000 huvilist. Robotexi külastajate arvuks loodetakse seekord saada rekordiline 15 000. 

Võistluste reeglid, loovkonkursside reeglid, registreerimise, töötubade kirjeldused leiab Robotexi kodulehelt. Võistkondade registreerimine on juba alanud. 

Korraldajate fotod Robotexi infopäevalt Tallinnas IT Kolledžis 6.09.2016. Infopäevadele saab veel registreeruda siin. 

Samal teemal:

• 100 sammu inseneerias - kingitus Eesti Vabariigile 100. sünnipäevaks!
• Robotex kingib koolidele robotivõistlusel osalemiseks 100 robotit
• ABB andis TTÜ-le üle uue põlvkonna koostööroboti
• Suurima kooliõpilaste robootika finaalvõistluse parim esindab Eestit rahvusvahelisel turneel

“Loeme koos” 16 suureformaadilisest pildiraamatust koosnev sari on mõeldud keelekümbluslasteaedadele eesti keele õppimiseks ning sobib tegelemiseks ühiselt koos lastega. Digitaalse jutupliiatsiga täiendatud seitse raamatut loovad uusi metoodilisi võimalusi raamatu tekstide ja piltidega töötamiseks. Pildiraamatud arendavad nii lapse üldoskusi – mängu-, tunnetus-, õpi-, sotsiaalseid ja enesekohaseid oskusi – kui ka teadmisi eri valdkondadest nagu mina ja keskkond ning keel ja kõne.

Jutupliiatsiga täiendatud raamatute abil rakendatakse õppetegevuses info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, mis toetab lapse loovust, uuendusmeelset mõtlemist ja tegutsemist ning annab võimaluse kasutada erinevaid metoodikaid.
“See oli suurepärane projekt, mille teostamiseks kulus ca 5 kuud. Nüüd saavad lapsed, õpetajad, aga ka lapsevanemad kasutada digitaalse jutupliiatsi tehnoloogiat raamatute lugemiseks ja kuulamiseks. Tehnoloogia kasutamine õppes tõstab kindlasti õpimotivatsiooni ja parandab keeleõppe tulemusi,” ütleb Dilesy tegevjuht Laura Päit. „Loeme koos“ raamatusarja helindamine on teine helindatud õppevara arendusprojekt Eestis. Sellele eelnes interaktiivse „Lotte loodusmängu“ väljaandmine.

„Loeme koos“ 16st raamatust helindati seitse:
Nr 2. Lugu Katist ja karudest
Nr 5. Olen juba suur
Nr 11. Meie vaatame muna
Nr 12. Tere, päev!
Nr 13. Mari tuba
Nr 14. Mängime koos
Nr 16. Vastlamuinasjutt

Helindatud raamatukomplekti koos jutupliiatsiga jaotatakse keelekümbluslasteaedadele ja -koolidele tasuta koolieelsete lasteasutuste eesti keele kui teise keele piirkondlike metoodikakeskuste vahendusel.

Allikas: SA Innove

Foto: SA Innove

Samal teemal:

• Kypsise keelekümblus internetis
• Keelekümblus tähistab 15. sünnipäeva

Animatsioonitöötoad toimuvad 11.–13. oktoobril kl 12–17 Tapa Gümnaasiumis (Pargi 12, Tapa), kus tehakse sel korral tutvust joonisfilmi, lamenuku- ja ekperimentaaltehnikatega.

Töötubadesse registreerumine on avatud 7.  oktoobrini siin: http://goo.gl/H2dX2Z. Töötube viib läbi PPAFFi koostööpartner MTÜ Nukufilmi Lastestuudio ja Portugali Monstra animatsioonifilmifestivali rajaja, juht ning õpetaja Fernandno Galrito. Töötubades osalemine on tasuta.

Töötubadest saavad osa võtta Tapa valla, MTÜ Arenduskoda Leader piirkonna, naabervaldade, Lääne-Virumaa, aga ka kõikide teiste Eesti piirkondade lapsed ja noored vanuses 5–19 eluaastat, oodatud on ka filmihuviliste vanemad. 

Kõik töötubades valminud filmid osalevad ka konkursil. Välja antakse Grand Prix ning palju eriauhindu. Konkursitulemused tehakse teatavaks festivali galal laupäeval, 29. oktoobril.

Aastatel 2012–2015 on animatsioonitöötubades osalenud kokku üle 300 noore ja täiskasvanu, kelle fantaasialendu võib näha ligi 130 erinevas animatsioonis kogupikkusega 75 minutit. Vaata lisaks PPAFFi YouTube’i kanalist: https://www.youtube.com/channel/UC5-ZlCYcmXDCEet569rbCWw. 

Läänemaa ja saarte inimestel on võimalus osa võtta ka 15.–16. oktoobril toimuvatest Kuressaare animapäevade töötubadest Kuressaare Ametikoolis, kus lööb kaasa ka Fernando Galrito. Töötubades osalenud laste animafilmid osalevad tänavu esmakordselt ka PPAFFi laste animakonkursil.

Priit Pärna animafilmifestival sai alguse 2012. aastal Tapal ning kutsuti ellu rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti animafilmirežissööri Priit Pärna auks. Tänavu toimub PPAFF viiendat korda ning kestab 10. oktoobrist 30. oktoobrini. PPAFF kannab ka sel hooajal EFFE kvaliteedimärki.

PPAFFi toetavad MTÜ Tapa Linna Arengu Selts, Tapa vallavalitsus, SA Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit, Viimsi vallavalitsus, PRIA Leader-programm jt

Allikas: festivali korraldajate pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Laste tehtud - hästi tehtud
• Animatsioonide kasutamine näitlikustamisel - kas imevahend?
• Kui valgest paberilehest sünnib elav maailm

Loo autor on nutitunni projekti eestvedaja Birgy Lorenz. 

"Nutitund igasse kooli!" on rahvaspordi-laadne projekt, milles iga kool, iga klass, iga õpetaja võtab ette mõne nutika ülesande või tegevuse, lahendab need digivahendeid kasutades ning annab sellest teada ka teistele. Projekt toob au ja kuulsuse koolile, õpetajale endale ja õpilastele ning annab kogukonnale ja kõikidele Eesti inimestele teada, et digivärk on üks tore ja vahva võimalus muuta õppimine aktiivsemaks ja huvitavamaks.

Birgy Lorenz, nutitunni projekti eestvedaja: "Iga väike samm on oluline, et teha üheskoos ära midagi enneolematut. Mõni võtab ette esimest korda õpilastega e-testide tegemise, teised aga lubavad õpilastel oma aines viia läbi erinevat liiki esitlusi või hakata videoid tegema, kolmandad katsetavad nutiseadmetega programmeerimist ja neljandad avavad virtuaalreaalsuse klassi. Igaühel meist on erinev nutisamm nutitunnis astuda. Samuti ootame lisaks koolidele osalema nii lasteaedu, huvikoole, kutsekoole kui ka ülikoole."

Koolid, kes jagavad oma digipöörde-tegevustest infot nutitunni projekti Facebooki kogukonna kaudu https://www.facebook.com/groups/nutitund/, osalevad õppeaasta jooksul toimuvates loosimistes. See tähendab, et mida rohkem häid praktikaid jagatakse, seda suurem võimalus on võita! Auhinnad on vinged! Juba septembris jagab projekti peasponsor Telia Eesti välja 50 Linda Liukase "Hello Ruby" programmeerimisõpikut. Eestisse jõuvad need müügile kohe-kohe. Samuti on kirjastus Avita pannud välja aastase litsentsi ühele klassiastmele koolide poolt ihaldatud e-tunni kasutamiseks. Ja auhinnasadu jätkub ka järgmistel kuudel!

Et osaleda loosimises, postita viidatud FB gruppi järgmine info: kooli nimi, õpetaja nimi ja e-posti kontaktaadress; klassi, tegevuse eesmärgi ja sisu lühikirjeldus (miks, millal, mida, kuidas, mis edasi) ning viis kuni kümme pilti toimunust või video. Samuti võib postitusse lisada hoopis lingi blogisse vms, kus soovitud info on esitatud.

Projekti meeskond hindab kõrgelt, kui jagaksite nutitunni FB tegemiste kohta infot ka laiemalt, et sellest vingest projektist rohkem inimesi osa saaks. Kindlasti on oluline ka teiste postituste laikimine, sest see tekitab nutitunnist mõõdukat ja positiivset sõltuvust ja rõõmu, ning mine tea, ehk osutub ka määravaks ka auhindade jagamisel!

Paneme digi enda kasuks tööle!
Nutt on äge - kõik nuttima!

Fotod: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tallinna koolides on nutikuu
• Video: kuidas panna õpetaja nutitelefoni armastama?
• Nutiseadmete kasutamine inimeseõpetuse tundides

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus kutsub 6. oktoobril õppeaasta esimesele "Võrgustik võrgutab" seminarile. Sel korral oleme fookusesse võtnud õpetaja professionaalse arengu – kuidas seda targalt planeerida ja juhtida ning kuidas selleks üldse aega leida.

Seminaril jagavad mõtteid ja kogemusi õpetajad, õppejõud, koolijuhid ning organisatsioonide esindajad, kes toetavad oma tegevustega õpetaja professionaalset arengut. Seminaril käsitletakse muutuvat õpetajakutset, selle nõudeid ning õpetaja täienduskoolituse suundi. Samuti jagavad mitmed koolid oma kogukonnas õppimise kogemust ja otsitakse vastust küsimusele, kuidas leida aega tempokas õpetajatöös.

Seminar toimub Tallinnas Mustamäel asuvas Tehnopoli teadus- ja ärilinnakus 6. oktoobril kl 9.30-16.30 ja on osalejatele tasuta.

Tutvu kavaga ning registreeru seminarile hiljemalt 28. septembriks.

"Võrgustik võrgutab" on seminaride sari, mis 2016. aastal toimub juba kaheksandat aastat. Seminari eesmärk on tõhustada õpetajate ja õppejõudude koostööd, mis toetaks hariduse kvaliteeti laiemalt. Soovime pakkuda osalejatele võimalust olla kursis muutustega õppetöös, saada uusi teadmisi ja leida koostööpartnereid oma valdkonna arendamiseks. 

Samal teemal:

• Kuidas luua digitaalset õppematerjali
• Hüpe Hüperreaalsusesse
• Digivõimalustest loodusainetes