Tänapäeva muutunud õpikäsitus ning tehnoloogia vahendite laialdane kasutamine on tekitanud huvitava olukorra: õppija roll ja vastutus kasvab, õppida saab igal pool ja igal ajal ning teadmiste hankimine on tänu nutiseadmete ja interneti levikule vaid minutite küsimus.
TTÜ Mektorys asuv Baltimaade ainus Äpilabor sai juurde olulise täienduse – kõigil huvilistel on võimalus läbi viia uute äppide automaattestimisi ning seda kõige mugavamal moel – üle internetivõrgu ja oma arvuti tagant lahkumata.
Klassiruumi sisustamine esitlusseadmetega on aastaid põhinenud üpris lihtsatel alustel. Moodsad klassiruumilahendused on aga tunduvalt mitmekülgsemad ja nõuavad seetõttu teistmoodi lähenemist. Vaatame, kuidas on muutunud visuaalse tehnika lahendused koolides.
Teiste IT-teenuste kõrval pakub HITSA Infosüsteemide Arenduskeskus koolidele ka Moodle’i õpikeskkonna kasutamist. Tegemist on vabavaralise keskkonnaga, mille arendusi teeb rahvusvaheline Moodle’i kogukond.
Sel suvel HITSA korraldatud rahvusvahelises küberkaitse suvekoolis esinenud USA küberkaitse ekspert Jeff Moulton räägib, miks ja mida peaksid lapsed koolis küberkaitse kohta õppima.
Põltsamaa Ühisgümnaasium on Eesti esimene üldhariduskool, kus saab õppida küberkaitset. Õppimine küberkaitse suunal algas 1. septembril 2015, õpilasi oli 18.
2017. aasta riigieelarvesse plaanitakse 6 miljonit ja ülejärgmisest aastast juba 15 miljonit eurot noorte huvitegevuse ja huvihariduse täiendavaks toetuseks, et tagada selle parem kättesaadavus ja kvaliteet. Samuti kasvab järgmisel aastal teaduse rahastamine ja õpetajate palk.
Õppida saab klassis ja koridoris, õues ja internetis, kodus ja kooliteel. Mõni ruum toetab õppimist paremini kui teine, mõni ruum koguni kutsub õppima, uurima, liikuma, suhtlema või süvenema.
Vormsi Lasteaed-Põhikooli pere alustas sel aastal õppetööd 27 õpilasega. Tavapärasele õppetööle lisaks valmistab Hullo külas asuva koolimaja töökas personal tunde ette nii koolis käivatele õpilastele kui ka distantsõppe õpilastele, kes ei ela Vormsi saarel.