Kahetsusväärselt tõdesid erakondade esindajad sama üksmeelselt arengu takerdumist viimasel kümnendil. „Eesti edu on jäänud eelmisesse sajandisse, Läti ja Leedu hingavad meile kuklasse,“ tõdes Reformierakonna esindaja Andrei Korobeinik, populaarse suhtlusportaali http://rate.ee asutaja.

Küsimusele – kuidas tõsta IKT sektori konkurentsivõimet, tuleb erakondade arvates vastust otsida eelkõige inimressursi arendamise kaudu. Eestis töötab IKT alal umbes 2% kogu riigi tööjõust, Soomes on see näitaja vähemalt 4 korda kõrgem. Spetsialistide puudujäägi ületamiseks tuleb kiiresti  ülikoolides IKT õpet kaasajastada ja üliõpilaste vastuvõttu suurendada. „Kiiremas korras on vaja tööle rakendada IT-Akadeemia ja suurendada kõrgkoolides IKT aladel pearaha vähemalt 2 korda,“ oli resoluutne debatil IRL-i esindanud Mart Laar. Samal seisukohal oli ka Keskerakonda esindanud Olga Sõtnik. „Hariduses peaks IKT läbima kõiki õppeaineid, õppekavades on vaja see ette näha,“ lisas ta.  Rahvaliidu esindaja Oliver Vilba rõhutas korduvalt vajadust alustada matemaatika õpingutega varakult, sest see on eelduseks tulevaseks IKT-spetsialistiks kujunemisel. Ka sotsiaaldemokraatide esindaja Jörgen Siil leidis, et hariduses on praegu kõige olulisem reaalainete osakaalu tõstmine.

Kiire spetsialistide põua lahendusena näeb Keskerakond elamis- ja töölubade saamise lihtsustamist välismaa tippspetsialistidele. „Selleks, et Eestis suudetaks tippspetsialiste palgata, tuleb sisse seada sotsiaalmaksu lagi,“ tegi Mart Laar viite IRL-i valimisplatvormi maksupoliitika osale. Ettevõtluse taustaga Erakond Eestimaa Rohelised esindaja Agu Kivimägi rõhutas, et riigil peab olema strateegia  IKT-ettevõtete välisturgudele mineku toetamiseks. Kõik debateerijad nõustusid, et Eesti peab oma e-lahendusi aktiivselt propageerima rahvusvaheliselt, kasutades selleks näiteks arengukoostöö kanaleid.

Valimisdebati viimane voor keskendus e-valisuse arendamisele ja eriti küsimusele – kes ja kuidas peaks erakondade vägagi üksmeelsed plaanid ellu viima? Jõuliselt kerkis esile Mart Laari idee pöörduda tagasi tema valitsusjuhiks oleku aega, kui IT koordineerimine riigis oli peaministri käeulatuses Riigikantselei osakonnana. Teatud tsentraliseerimise vajadust kinnitas ka praegust koalitsioonipartnerit esindav Andrei Korobeinik, kes leidis, et IT riigihanked on vaja koondada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi. Agu Kivimägi pidas aga oluliseks IT võimekuse väljaarendamist ministeeriumide haldusalades.

Kõigi parteide esindajad olid ühel seisukohal, et Eesti IKT poliitika peab olema väljaspool parteipoliitikat.

Valimisdebatist tegi kokkuvõtte Arengufondi juhatuse esimees Ott Pärna, kes avaldas heameelt, et nendeks Riigikogu valimisteks on erakonnad IKT valdkonnale pööranud oluliselt rohkem tähelepanu, kui varasematel aastatel. „ Eesmärkide osas on palju ühist, jääb vaid kokku leppida, kuidas need saavutada,“ sõnas Ott Pärna lõpetuseks.

Erakondade valimisdebati korraldasid Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ja E-Riigi Akadeemia. ITL ühendab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga tegelevaid ettevõtteid. ITL-i kuuluvate ettevõtete käive moodustab üle 90% Eesti IKT-sektori kogukäibest.

e-Riigi Akadeemia
Allikas BNS Lisatud 21. veebruaril 2011