Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas: „Hoolitsemine oma keele püsimise ja viisaka kasutamise eest on Eesti riigi juhtmõte. Praegu on eesti keele roll meie ühiskonnas valdav ja tervis tugev. Aga kas ka tulevikus? Keeleseaduse muudatused annavadki meile võimaluse vaadata pikalt ette ja kindlustada juba tänaste tegevustega eesti keele püsimine pikaks ajaks.“

1995. a keeleseaduse vastuvõtmisest saadik on Eesti keeleolukord ja keeleseadus ise muutunud. Seni kehtinud keeleseadust on muudetud 17 korda ja muudatuste osa ületab seaduse esialgse teksti. Uues keeleseaduses reguleeritakse eesti keele ja võõrkeelte kasutamist asjaajamises, eesti keele oskuse nõudeid ja hindamist, riiklikku järelevalvet ning vastutust. Põhiliselt on korrastatud ja loogilisemaks muudetud seaduse ülesehitust, mis on vahepealsete muudatuste käigus kaotanud oma selguse.
Seni valitsuse poolt moodustatud keelenõukogu moodustamine seaduse alusel

Sisulistest muudatustest on olulisemad veel Eesti keelenõukogu nimetamine seaduse tasandil ja riigi keelealaste ülesannete määratlemine. Eesti keelenõukogu moodustab valitsus. Keelenõukogu ülesandeks on keelevaldkonna arengukavade koostamises osalemine, nende täitmise jälgimine ja analüüs, valitsu se nõustamine keelepoliitika arendamisel ja elluviimisel ning Eesti esindamine rahvusvahelistes keeleorganisatsioonides.

Seadus jätkab senikehtinud traditsiooni, et tasemeeksami sooritanutele kompenseeritakse soovi korral keeleõppekulu kuni 100% ulatuses. Seaduse järgi ei pea eesti keele tasemeeksamit sooritama isikud, kes on sooritanud kutseeksami eesti keeles ning töötavad kutsetunnistusel märgitud kutsealal.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas saatis täna Riigikogu XI koosseisu kultuurikomisjoni liikmetele kirja, milles tänab neid väga hea ja tulemusi toonud koostöö eest viimasel neljal aastal hariduse, teaduse, keele ja noortepoliitika kujundamisel.
„Tänu kultuurikomisjoni ja Riigikogu täiskogu tööle arutati riikliku küsimusena hariduse kvaliteeti ja kättesaadavust, loodi suure häälteenamusega võimalus noore õpetaja lähtetoetuse maksmiseks, uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja õppekavadega aitame kaasa niisuguse õppe sisu ja õppekeskkonna kujunemisele, mis toetaks õpetajaid ja iga õpilase arengut ning Tartu Ülikooli seadusega tagatakse rahvusteaduste ja õppe areng, teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega kindlustatakse Eesti teadlaste võimalusi ja toetatakse doktorante, kes moodustavad järelkasvu praegustele tippudele. Keeleseaduse vastuvõtmisega luuakse uusi eeldusi eesti keele säilimiseks ja arendamiseks tulevikus. Need on mõned olulised näited viimaste aastate töötulemustest, mille üle võib uhkust tunda eelnõude algatajana valitsus ja arutelude juhina ning otsustajana seadusandja,“ kirjutas Lukas Riigikogu kultuurikomisjoni liikmetele.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 23. veebruaril 2011