
Kui tihti satuvad eestlased Gröönimaale? Mitte just iga päev. Kuressaare Gümnaasiumi õpilasgrupil oli õnn näha ookeanis vaalu ujumas, käia kohalikus koolis, sõita mägedes mootorsaaniga, saada uusi teadmisi sellest eksootilisest paigast. Täpsemalt kirjutab kooli õppealajuhatja Maidu Varik.
10.–19. veebruarini viibis Kuressaare Gümnaasiumi õpilasgrupp (üheksateist õpilast XI ja XII klassidest ning kaks õpetajat) Gröönimaal seoses Nordplus programmi koostööprojektiga. Sisimiuti Tehnikagümnasiumi õpilased käisid Saaremaal külas möödunud aasta oktoobris, nüüd toimus meie õpilaste vastukülaskäik.
Projekti üldnimetus on „Kliima, loodus, keskkond ja elu-olu siin- ja sealpool polaarjoont“ ning selle raames on õpilased arendanud erinevate teemade osas väiksemaid projektikesi ja uuringuid. Külaskäikude ajal on projektimeeskonnad kooskõlastanud oma tegevust ja tutvustanud vastastikku tulemusi, vahepealsetel perioodidel on projektitegevust arendatud internetis ja Skype’i konverentsidel.
Enamuse aja Gröönimaa-visiidist viibisime saare suuruselt teises linnas – Sisimiutis (u 6000 elanikku). Õpilased osalesid Sisimiuti gümnaasiumi tundides, tutvusid linna vaatamisväärsuste ja ettevõtetega, meid võttis vastu ka Sisimiuti linnapea.
Kohalik kool pöörab suurt tähelepanu traditsiooniliste tegevusalade säilitamisele ja kultuuri hoidmisele. Kuressaarlastele tutvustati kohalikke toite, tantse ja mänge, kõik said proovida ka koerarakendisõitu. Koolil oli võimalus pakkuda meile nii murdmaa- kui mäesuusatamisvarustust, mida kohalikel mäenõlvadel koos kohalikega ka proovida sai. Ekstreemsemaid elamusi pakkus mootorsaanidega sõit mägedes, samuti korraldati laevasõit ranniku ja väikesaarte vaatlemiseks.
Kuna kõigi jaoks oli tegu esmakordse Gröönimaal viibimisega, siis vast kõige enam muljeid on seotud selle suure saare erilise loodusega – lumi ja jää, mäed ja liustikud. Gröönimaal puid praktiliselt ei ole, võisime alles nüüd aru saada, millise mulje jätsid neile oktoobri alguses Saaremaa sügismetsad. Meie jaoks ei ole see muidugi võrreldav elamusega, kui näed aknast ookeanile vaadates vaalu ujumas või põhjapõtru läheduses jooksmas või kuuled linna viite tuhandet koera õhtuti ulumas. Temperatuur oli meie viibimise ajal seal isegi soojem kui Eestis (umbes -5 kuni -15), aga kuna kliima ei ole nii niiske kui meil, siis külma talumisega mingeid probleeme ei olnud.
Lisaks Sisimiutile külastasime ka UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat Illulisati
jäämägede fjordi ning käisime matkal Gröönimaa nn jäämütsil (igijääst moodustunud mandriliustik Ice Cap), kus jää paksus on kohati üle kahe kilomeetri.
Projektimeeskonnad lõpetavad lähiajal oma töö Gröönimaa ja Saaremaa ees seisvate väljakutsete esitlemisega, koolide vahel on plaanis koostööd jätkata ka edaspidi.
Reisist Gröönimaale kirjutas Maidu Varik



