Mitmed olulised arengud on riiklike ja Euroopa Liidu programmide toel juba toimunud – õppekavad on muudetud vastavaks Euroopa standarditele, kasvanud on nii doktoritööde kaitsmiste hulk, Eesti teaduse mõjukus maailmas kui ka ülikoolide rahvusvahelistumine. Samas on strateegia eesmärkide saavutamiseni veel pikk tee ja peamiseks probleemiks ka rakenduskava täitmise aruande kohaselt riigieelarveliste vahendite nappus – vahe kavandatu ja seniste võimaluste vahel hinnati Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt suurusjärku 108 miljonit eurot.

Rektorid mõistavad, et vahepealsed majanduslikult rasked aastad mõjutasid kogu riiki ning kõrghariduse eelarve kannatas seejuures mõnevõrra vähemgi kui mõned teised valdkonnad. Samas rõhutavad rektorid, et kõrgetasemeline ülikooliharidus on Eesti riigi arengu keskne tingimus, mistõttu tuleb järgnevatel aastatel kindlasti jõuda kõrgharidusstrateegia elluviimiseni. See on saavutatav kõigi meie ühiste jõupingutustega vaid juhul, kui ülikoolidele eraldatakse rakenduskavas ettenähtud riigieelarvelised vahendid. Seejuures on eriti oluline õppekoha baasmaksumuse tõus vähemalt majanduslanguse eelsele tasemele, üliõpilastele vajaduspõhise toetussüsteemi loomine ning amortisatsioonikomponendi reaalne rakendumine, et tagada ülikoolide olemasoleva infrastruktuuri jätkusuutlikkus.

Rektorite Nõukogu tunnustab erakondade valimisplatvormide süvenemist kõrgharidusse ja haridusvaldkonda tervikuna ning ootab, et järgneva nelja aasta jooksul kavandatu ka teoks tehakse.

Mittetulundusühing Rektorite Nõukogu asutati Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikooli, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli poolt 1. novembril 2000. Nõukogu eesmärk on aidata kaasa Eesti haridus-, teadus- ja kultuurielu edendamisele oma liikmete esindamise ja seisukohtade kujundamise kaudu ühist huvi pakkuvates küsimustes.

Rektorite Nõukogu
Lisatud 2. märtsil 2011