Lapse sünd perre tähendab üldjuhul suuri muutusi töö- ja elukorralduses ning tähendab vähemalt ühe vanema loobumist töötamisest mõneks ajaks. Eelkõige teevad töötamises pausi naised ning nende tööturule naasmine on oluliselt seotud sellega, milliseid lapsehoiuvõimalusi nad kasutada saavad.

Lasteaiale või -sõimele lisaks kasutasid leibkonnad 28.000 lapse puhul väljaspool leibkonda elava sugulase või tuttava abi, kes pakkus tasuta lastehoiuteenust ning ligi 17.000 lapse puhul muid lapsehoiuvõimalusi nagu eelkool, huviring, palgaline lapsehoidja. Samas 35.000 alla seitsmeaastase lapse puhul püsivalt mingeid lapsehoiuvõimalusi ei kasutatud.

Laste hoidmise viisid ning sealhulgas lastehoiuteenust pakkuvas asutuses käimine sõltusid suurel määral lapse vanusest. Kui 3–6-aastastest viidi lasteaeda või -sõime üle 80 protsendi, siis kuni kaheaastastest vaid viiendik.

Ligi kolmandik kuni kaheaastasi lapsi kasvatavaid leibkondi kasutas lapse hoidmiseks ka sugulaste või tuttavate abi, kuid valdav enamik, 63 protsenti, nii väikeste laste vanematest lapsehoiuteenuseid ei kasutanud. 3–6-aastaseid lapsi kasvatavate leibkondade seas oli lapsehoiuteenuseid mittekasutanute osatähtsus vaid 11 protsenti.

Töö- ja pereelu kokkusobitamist uuris statistikaamet 2010. aastal tööjõu-uuringu raames. Lastehoiuteenuste kasutamist puudutavatele küsimustele vastas ligi 1000 leibkonda.

Allikas: BNS Lisatud 8. märtsil 2011