Eelnõu kohaselt lubatakse kasutada põhikooli õppekeelena vene keelt Ehte Humanitaargümnaasiumis, Haabersti Vene Gümnaasiumis, Karjamaa Gümnaasiumis, Lasnamäe Gümnaasiumis, Lasnamäe Vene Gümnaasiumis, Tallinna 53. Keskkoolis, Tallinna Humanitaargümnaasiumis, Juhkentali Gümnaasiumis, Tallinna Juudi Koolis, Kesklinna Vene Gümnaasiumis, Linnamäe Vene Lütseumis, Läänemere Gümnaasiumis, Mahtra Gümnaasiumis, Mustamäe Humanitaargümnaasiumis, Mustamäe Reaalgümnaasiumis, Mustjõe Gümnaasiumis, Pae Gümnaasiumis, Paekaare Gümnaasiumis, Ranniku Gümnaasiumis, Tõnismäe Reaalkoolis, Õismäe Vene Lütseumis, Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumis, Õismäe Koolis, Mustamäe 1. Lasteaed-Algkoolis ja Lasnamäe Põhikoolis.

Abilinnapea Yana Toomi sõnul on Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide hoolekogud oma otsused teinud ja esitanud need ettepanekud ka linnavolikogule. „Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse kohaselt on koolis või klassis, kus õppekeel ei ole eesti keel, eesti keele õpe 1. klassist alates kohustuslik. Kool tagab niisuguses koolis või klassis eesti keele õppe korraldamise tasemel, mis võimaldaks põhikooli lõpetajatel jätkata õpinguid eesti õppekeelega õppeasutuses,“ selgitas Toom. „Kui 1. klassi õpilase emakeel ei ole eesti keel ning ta ei ole seda ka varem õppinud, siis ei ole ta aga võimeline õppima kõiki aineid eesti keeles. Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide põhikoolid tagavad eesti keele õpetamise vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja põhikooli riiklikus õppekavas toodud nõuetele tasemel, mis võimaldab põhikooli lõpetajatel liikuda ühelt haridustasemelt teisele s.o põhihariduselt keskharidusele ning jätkata õpinguid eesti õppekeelega õppeasutuses.“

Abilinnapea toonitas, et põhikooli riiklik õppekava tagab küll praegu õppima asuvatele lastele nõuetele vastava keeletaseme, tagades neile põhikooli lõpetamise järel võimaluse keskhariduse omandamise ka eesti õppekeelega õppeasutuses, ent õppekava ei oma tagasiulatuvat mõju. „Seepärast ei saa olla ega nõuda praegu lõpetavatelt põhikooli õpilastelt sellist taset ning selles ei saa niiöelda süüdlast otsida õpilastes ega õpetajates,“ lausus Toom.

Seega toimub Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide põhikoolides eesti keele õpe, kuid eesti keeles ei toimu õpe vähemalt 60% ulatuses.

1. septembril 2010 jõustunud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 21 lõige 2 sätestab, et põhikooli õppekeel on eesti keel. Põhikoolis või selle üksikutes klassides võib kooli hoolekogu ettepanekul munitsipaalkoolis valla- või linnavolikogu otsuse alusel ning riigikoolis haridus- ja teadusministri otsuse alusel olla õppekeel mis tahes keel. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on vähemusrahvustele garanteeritud muukeelne õpetus juhul, kui vähemusrahvuse õppeasutus valib selle keele õppekeeleks.

Ühtlasi esitas linnavalitsus ka linnavolikogule otsuse eelnõu „Taotluse esitamine Vabariigi Valitsusele mõnede Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide gümnaasiumi osa õppekeele kohta“, mille kohaselt esitatakse Vabariigi Valitsusele taotlus lubada gümnaasiumi õppekeelena kasutada vene keelt Tallinna Juudi Kooli, Kesklinna Vene Gümnaasiumi, Linnamäe Vene Lütseumi, Tõnismäe Reaalkooli, Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi, Lasnamäe Gümnaasiumi, Karjamaa Gümnaasiumi, Mustjõe Gümnaasiumi ja  Paekaare Gümnaasiumi gümnaasiumi osas. Samuti esitatakse Vabariigi Valitsusele taotlus lubada Tallinna Saksa Gümnaasiumi gümnaasiumi saksakeelses osakonnas kasutada õppekeelena saksa keelt.

Abilinnapea Yana Toom märkis, et 22-st venekeelsest gümnaasiumist üheksa esitasid taotluse lubada gümnaasiumi osas kasutada õppekeelena vene keelt. „Paraku põhikooli lõpetaja В1 taseme keeleoskusest on ilmselgelt vähe, et õppida gümnaasiumis eesti keeles vajalikke aineid, eriti humanitaarõppeaineid. Mitmed koolid tõid ka põhjuseks, et koolis on ebapiisav arv vastava ettevalmistusega pedagooge, mis ei võimalda tagada õppeainete kvaliteetset õpet eesti keeles,“ ütles Toom. „Kuid kindlasti tagavad eelnimetatud koolid eesti keele õpetamise vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning gümnaasiumi riiklikus õppekavas toodud nõuetele.“

Allikas: Raepress Lisatud 18. märtsil 2011