Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa sõnul pole üliõpilaste arvu kardetud langust veel tulnud, sest enam ei jäeta õpinguid kergekäeliselt pooleli ja lisandunud on ka kõrgkooli varem pooleli jätnuid. Üliõpilaste arvu kahanemisest siiski pääsu pole – 2019. aastaks ennustatakse vaid 6000 keskkoolilõpetajat.

"Mõni tuhat üliõpilast jääb ilmselt ka siis tasuta õppest üle. Sealhulgas paar tuhat välistudengit, kelle eest Eesti riik maksma ei hakka," ütles Laidmets Postimehele.

Kuigi kõrgkoolid peavad üliõpilaste pärast võistlema, kavandab Tartu ülikool (TÜ) sel aastal ise tasuliste üliõpilaste arvu vähendamist. "Riikliku tellimuse võtame muidugi täis," ütles TÜ õppeprorektor Martin Hallik.

Kui palju täpselt tasulist vastuvõttu vähendatakse, Hallik veel öelda ei osanud. "Üle 60 punkti riigieksamitulemuste eest on piir, millega on põhjust dokumente meile tooma tulla."

Suunamuutuseks mitte lüüa massiga annab ülikoolile kindluse riigi lubadus, et ülikoolidele antavat raha ei vähendata ning pearaha ehk õppekoha baashind hoopis kasvab, kirjutab Postimees.

"Tegutseme palehigis, vaadates numbreid," tunnistas Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen. Ta küll ei karda, et maast ja metsast ning veterinaariast huvituvad noored kuhugi kaovad, aga võistlus Tallinna kõrgkoolidega ei jäta maaülikooligi puudutamata. "Peame õppekavasid atraktiivsemaks muutma."

Sisekaitseakadeemia rektori Lauri Taburi sõnul on noored kriitilised ja karjääriteadlikud oma valikutes, mistõttu peavad kõrgkoolid õppekvaliteedile panustama. "Peame pakkuma neile perspektiivi, mis neist siis saab, kui nad kõrgkooli lõpetavad."
Tõsise aruteluteemana tõuseb Taburi sõnul küsimus, kui palju peaks Eesti ülikoolides õpetama võõrkeeles. "Oleme harjunud, et õpe on meil eestikeelne, aga vähemalt akadeemilistes ringkondades on tugev diskussioon, kas pärast magistritaset on mõtet eestikeelset õpet jätkata," osutas Tabur.

Ellujäämise nimel on kõige tihedamalt pidanud pingutama väiksed erakõrgkoolid ning enamik kas juba on või ilmselt peavad lähiajal uksed sulgema. Kindlamana tunneb end ettevõtluskõrgkool Mainor, kes on panustanud pigem vanematele ja praktilisemat haridust soovivatele õppuritele, kirjutab Postimees.

Ka kõrgkoolide arv väheneb jätkuvalt. Mart Laidmetsa sõnul on sügiseks järel alla 30 kõrgkooli – kes on lõpetanud, kes mõne teise kooliga ühinenud.

Allikas: BNS, Postimees Lisatud 24. märtsil 2011