EÜL on alates 1991. aastast võidelnud kõrghariduse kättesaadavuse eest ning üliõpilastel on hea meel, et erakonnad on seadnud tasuta õppekohtade arvu suurendamise üheks oma prioriteediks.

„Leiame, et riikliku koolitustellimuse suurendamine avardab kõrgharidusele ligipääsu ning võimaldab õppima asuda paljudel noortel, kellel see muidu tegemata jääks. Oluline on jätkata kõrgkoolide institutsionaalset akrediteerimist, et tagada õppetöö kvaliteedi tõus,” ütles EÜL-i juhatuse esimees Maris Mälzer.

EÜL-i hinnangul tuleb kõrghariduse kvaliteedi tõstmiseks välja töötada vajaduspõhine õppetoetuste süsteem ning seda asuda rakendama juba alates 2012. aastast. „Õpingute kõrvalt enda ülalpidamisega raskustesse sattuvate tudengite arv on kasvanud aasta-aastalt. Väga paljud tudengid peavad valima õpingute kõrvalt suurel koormusel töötamise või õpingute katkestamise vahel ning uue õppetoetuste süsteemi rajamisega ootamine muudab olukorda veelgi halvemaks. Loodame, et õppetoetuste süsteemi kaasajastamise osas on uus valitsus valmis kiiremini edasi liikuma kui praegu plaanitud,” lisas Mälzer.

Kuigi koalitsioonileppes pole mainitud õppelaenude hüvitamise jätkamist, siis loodab EÜL, et uus valitsus taastab õppelaenude hüvitamise kõigile neile, kes võtsid õppelaenu enne 1. juulit 2009. „Leiame, et sarnaselt pensionsamba maksetele tuleks taastada õppelaenude hüvitamine neile, kellel see lõpetati paari päevase etteteatamisega. Hüvitamise taastamine võiks toimuda samm-sammult, mistõttu oleks mõju riigieelarvele võimalikult väike,” sõnas Mälzer.

EÜL toetab valitsusliidu programmi kõrghariduspoliitikat puudutavat osa ning on valmis olema valitsusele konstruktiivseks partneriks selle elluviimisel.

Eesti Üliõpilaskondade Liit
Lisatud 24. märtsil 2011