Arutelude tulemused saavad edasisteks juhtnöörideks Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi partnerluses koostatava haridusstrateegia ja elukestva õppe strateegia koostamiseks.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas seadis oma avaettekandes Eesti eesmärkideks kuuluda ka edaspidi laste haridusnäitajate poolest maailma tippriikide hulka, mille saavutamiseks on vaja muuta õpetaja amet ühiskonnas kolme kõige mainekama hulka kuuluvaks. Minister toob välja, et ei piisa ainuüksi pürgimisest maailma tippriikide hulka, vaid selle saavutamiseks on tarvis tõsta õpilaste ja õpetajate rahulolu koolide vaimse kliima ja õpikeskkonna kaudu.

“Algatatud ja varsti valmiva Haridusstrateegia teesideks on õiglase ligipääsu tagamine kvaliteetsele õppele, õppija igakülgne toetamine arenguprotsessis, õppe sisu muutmine paindlikuks ja pidevalt uuenevaks. Hariduskorraldus ei ole midagi eraldiseisvat, see peab teenima osalemist ja kvaliteeti, õppimise ja õpetamise väärtustamist Eesti ühiskonnas,” ütles Lukas.

Minister jätkas: “Oleme sätestanud ka konkreetsed sammud eesmärgi saavutamiseks. Ilma visiooni toetavate praktiliste tegevusteta ja eelarveeraldisteta pole strateegiafoorumite korraldamisel mõtet. Just kümned ja kümned Haridusfoorumil räägitud ja ministeeriumi poolt ellu viidud praktilised tegevused on aidanud meil saavutada murrangut kahel veel nelja aasta eest muret teinud suunal – Eesti ühiskonnas on selle ajaga poole võrra tõusnud täiskasvanud õppijate osakaal ja üle kolme korra on kahanenud laste põhikoolist väljalangemine.“

„Nii nagu kutsehariduse muutmine sisukamaks ja mainekamaks, on ka paindlikum ja õpilase isiksust enam arvestav kooliõpetus elementaarne eesmärk. Lisaks peab noore inimese arengutervikusse sulanduma senisest enam ka koolieelne ettevalmistus ja uus tasuta kõrghariduse kontseptsioon pärast kooli. Jätkata tuleb õpetaja maine tõstmisega. Et kindlustada õpetajaid kogu riigi koolidele, tuleb üldise palgatõusu jätkamise kõrval kindlustada näiteks Ida-Virumaal nii eestikeelsetes kui venekeelsetes koolides eesti keeles õpetavatele õpetajatele 30%-line palgalisa.”

Viimast avaldust põhjendades ütles Lukas: “Olukorrad on erinevad. Kui Tallinnas on vaatamata linnavalitsuse vastuväidetele minu hinnangul kõikjal eesti keeles õpetamiseks piisav keelekeskkond olemas, siis Ida-Virumaal on seda toetavat keelekeskkonda vähem ja eestikeelseid õpetajaid sellevõrra ka raskem motiveerida. Palgalisa aitaks siin palju kaasa.”

Eesti Haridusfoorum on haridusrahva sõltumatu nõukoda, mis on alates 1995. aastast korraldanud haridusteemalisi suurfoorumeid, mille põhiseisukohad on olnud riikliku hariduspoliitika kujundamise aluseks.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 27.  märtsil 2011