Oleme vahel saanud tagasisidet, et projektitööga kardetakse alustada, põhjused on erinevad: kas tundub keeleoskus kasin või hirmutab tundmatu paberitöö. Millest siis võiks alustada, et koostöö teiste riikidega ei tunduks esmapilgul nii hirmutav?
Võimalusi on mitmeid. Võib-olla tundub esmalt ohutum kutsuda tükike maailmast endale koju ehk siis võõrustada Comeniuse praktikanti oma koolis või lasteaias. Selleks on vaid vaja natuke avatust, kedagi, kes oleks mentorina tulevasel õpetajal abiks.  Mingeid kulusid sellega koolile ei kaasne, kuid võita on nii mõndagi. Näiteid sellest, millise panuse on andnud praktikandid Eesti kooliellu ja iseenda professionaalsesse arengusse, on võimalik lugeda siit.

Enne kui suurelt kooli tasandil midagi rahvusvaheliselt ette võtta, võib hoopis minna uurima, mida pakutakse välismaal täienduskoolituse vallas. Teise riiki täienduskoolitusele minek ei ole kindlasti vaid keeleõpetajate pärusmaa. Teiste ainete õpetajate enesetäiendamise soodustamiseks on välja mõeldud mitmeid rosinaid – reaalainete õpetajate puhul lisatakse Eestis igale taotlusele lisapunkte, nii et suurem on võimalus sattuda toetusesaajate hulka; samuti saavad need, kes keeleõpetajana ei tööta, end eelnevalt juba kodumaal keeleliselt täiendada, mis kuulub samuti toetuse sisse. Eelistatud on ka lõimitud aine- ja keeleõppe ning sotsiaalse kaasatuse teemalistele kursustele minejad. Järgmine võimalus proovida on kas või kohe, sest 29. aprill on teine 2011. a. taotlustähtaeg.

Oluline on teada ka seda, et kursused ei ole ainuke viis ennast täiendada, ka konverentsile minek ja mõne teise riigi kolleegi töövarjuks olemine on Comeniuse programmis võimalikud. Lähiajal valmiva täienduskoolituse mõju uuringu esmased tulemused näitavad, et 89% täienduskoolituses osalenute  kogemused vastasid olulisel määral ootustele, mis olid neil enne kursusele minekut.

Kui on soov ja tahtmine teha koos partnerkoolidega teistest riikidest projekti, aga ei tea, kust alustada ning potentsiaalseid partnerkoole silmapiiril ei ole, võiks algatuseks sügisperioodil kandideerida nii partnerite kui ka ideede leidmiseks osalema mõnel kontaktseminaril. Kui partnerid aga olemas, kas sõpruskoolide näol, leitud eTwinningu portaali kaudu, mõnelt täienduskoolituskursuselt või meie kodulehel pakutavate kanalite kaudu, siis ka nende partneritega saab projekti kirjutamiseks näost-näkku kohtuda. Kogemus näitab, et projekti kvaliteet on tihti parem, kui koolid on eelnevalt taotluse kirjutamiseks kokku saanud. Ja just kvaliteedist sõltub projektide rahastamine! Tasub uurida, mida on viimasel ajal Comeniuse projektide raames tehtud. Selleks on avatud projektide tulemuste andmebaas EST.

Kui Comeniuse projektis osalemise kogemus on olemas (aga on ka neid julgeid, kes juba esimesel korral selle ette võtavad), tasub vastu võtta väljakutse hakata nn koordinaatorkooliks, kes projekti kui terviku kulgemisel silma peal hoiab. Seda enam, et Eesti Comeniuse projektide eelarve võib hakata sõltuma sellest, palju koordinaatorkoole Eestis on.

Koostööprojektidest on võimalik astuda koostöös veel sammuke edasi ning  kas ühe- või mõlemapoolselt oma Comeniuse projekti partnerkooli(de)ga juba pikemaks ajaks õpilasi teise riiki õppima saata. 3 kuni 10 kuud välisriigi koolis annab õpilasele võimaluse proovile panna oma keeleteadmised, iseseisvalt hakkama saada, tundma õppida uut kultuuri ja uusi inimesi. Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi 5 õpilast, kelle 3-kuuline õpiränne jõuab lähiajal lõpusirgele, on teinud väikese võrdluse Eesti ja Taani kooli kohta.

Traditsiooniks on kujunenud kevadine  Comeniuse nädal, mille raames on ette võetud põnevaid asju: fotojaht, logode konkurss, projektide kodulehtede konkurss… Sellel aastal on Comeniuse nädala motoks „Jätkusuutlik koostöö loob väärtusi“ ning igale programmi osale on pühendatud üks päev temaatilise üritusega.

Comeniuse sõprade jaoks on Facebookis oma fännileht!

Merike Talli,
SA Archimedes Üldhariduse büroo spetsialist
Koolielu
Lisatud 29. märtsil 2011