Inimeseõpetus ja õpiabi


Avaldaja:Kristi Semidor11. Aprill 2011

Olles töötanud lastega juba 25 aastat, olen üha enam veendudnud, et uue põlvkonna laste ajus töötavad ja reageerivad natuke teised piirkonnad kui nende eelkäijatel. Pedagoogika on aga aastasadu ikka üsna ühesugune ning muutunud on vaid vahendid ja metoodika. Kuidas jõuda tänapäeva lapseni? Kuidas õpetada teda nii, et liigse tuupimise või vanematepoolse abita saaks aine selgeks, küsib Sindi Gümnaasiumi inimeseõpetuse je eripedagoogilise õpiabi vanemõpetaja Riina Timberg.

Kuna olen õppinud ka õpiabi õpetajaks, siis rakendan oma tunnis kolme erinevat põhitõde:
1) uue õppematerjali esitamine peab tekitama emotsioone, mõtteid, kaasaelamist, samastumist;
2) kodune ülesanne peab olema huvitav, kinnistav ja tulemus hinnatav;
3) teadmiste kontroll (tunnikontroll, kontrolltöö vms.) tuleks kokku panna nii, et erinevate võimetega lapsed suudaksid oma teadmisi näidata.

Ainetunnis uue teemaga alustamine õnnestub alati, kui õpilastele selgeks teha, et see teema puudutab neid otse ja isiklikult. Näiteks teema „Väärtused“ alustamiseks sobib pildiseeria tuntud inimestest erinevatelt elu-aladelt ja sotsiaalsetest kihtidest. Igal linnal/külal on ka omad „kuulsused“, kes kenasti sellesse komplekti sobivad. Teema „Suhtlemine“ sissejuhatuseks kasutasin Kreisiraadio videot – „Läbirääkimised“, Elioni reklaami „Sheeri kama…“ jne. Selline uue teema sissejuhatus aktiveerib laste tähelepanu ja klass on õpetajal nii-öelda „peos“.

Sama oluline on antava info mõistetavus. Meie noored ja lapsed loevad vähe. Seega on nende sõnavara väike ja keerulised laused koos võõraste sõnadega pole neile arusaadavad. Tekstid vajavad lihtsustamist, laused lühendamist ja võõrad sõnad selgitamist. Olen nõus emakeeleõpetajatega, kes hoiatavad liigse lihtsustamise ohu eest, aga kuni õpilastel esineb probleeme sõnavaraga, tuleks nädalas ühes inimeseõpetuse tunnis keskenduda siiski ainest arusaamisele. 

Ainete lõimumise juures peab teadma, kas õpilane on juba õppinud protsendi mõistet, tingivat kõneviisi, liitlauseid jne. Liiga sageli näeme õpikutes eksimusi nende oluliste reeglite vastu. Lihtsaim viis esitada tekste lastele eakohase sisu ja vormiga on koostada teemalehti või veebileht. Omatehtud veebilehelt saavad õpilased kätte just selle info, mida mina õpetajana teema juures oluliseks pean. Veebilehele saab lisada tunnis vaadatud esitlusi, videofilme ja muud huvitavat materjali. Kuna tänapäeva lapsed niikuinii „elavad“ arvutis, siis on minu arust väga arukas neile sinna „külla“ minna.

Järgmine oluline õpetamise osa on kodune kinnistamine ja kordamine. Kodune ülesanne peab olema juba läbitud materjali kohta. Rääkides tunnis tervislikust toitumisest, siis oma hommikusöögist foto tegemine ja selle veebilehele ülespanemine oli lastele väga põnev ja samas ka hariv ülesanne. Lapsed tunnistasid, et vaatasid oma hommikused palad suure hoolega üle ja otsisid külmkapist just need toiduained, mille me tunnis tervislikeks tunnistasime. Väga oluliseks osutus ka tassi, taldriku ja isegi laudlina valik. Mõni kuu hiljem sain teada, et paljudele lastele jäigi see harjumuseks.

Tunnikontrollideks ja kontrolltöödeks õppimiseks olen koostanud teste, ristsõnu ja küsimustikke erinevate programmidega: HotPotatoes, Xatquiz, Quizmaker jne. Sellisel õppimisel kasutavad õpilased nägemis- ja kuulmismälu (harvemini ka liigutusmälu) ning saavad ka kohe reflektsiooni vastuste õigsuse kohta. Positiivne mõju õpitulemustele on olnud märgatav.

Viimane, väga oluline aspekt õpetamisel on teadmiste kontroll. Pean õpetajana väga tähtsaks õpilaste arengu soodustamist, seepärast  tuleb mõned tööd teha vähemalt kolmele eri võimetega õpilaste rühmale. Esimene töö on mõeldud „tavaõpilasele“ ja  koosneb ainekaval põhinevatel teadmistel ja oskustel. Teine töö on õpilastele, kes suudavad ja tahavad rohkem areneda (lisaküsimused veebilehel olevate lisamaterjalide kohta). Kolmas töö tuleb koostada õpiraskustega õpilastele. Ülioluline on tööülesannete ja küsimuste sõnastus, pildimaterjali valik, eakohasus ja aktuaalsus. Selle rühma töödes kasutan sageli valikvastustega küsimusi, õigete paaride leidmise ülesandeid, skeemide ja tabelite täitmist jne. Õpiabi õpilaste hindamisel olen kasutanud ka 35% hindeskaalat, aga selle abil on väiksemate teadmiste eest võimalik saada vaid hinne „3“.

Kui selline töö tundub liiga mahukas, siis soovitan alustada klasside kaupa. Uuele õppekavale üleminek lihtsustab  valikut ja iga õppeaasta lõpuks olete valmis saanud hulga materjale, mis edaspidi vaid uuendamist ja kohandamist vajavad. 5. klassi terviseõpetuse ja 6. klassi suhtlemisõpetuse tundideks koostatud veebilehti saate vaadata ja soovi korral ka oma tunnis kasutada aadressidel: http://sinditervis.webs.com, http://suhtleme.webs.com.

Õpetaja peaks mõtlema ÜRO Lapse õiguste konventsiooni punktile, mis sätestab: „Igal lapsel on õigus võimetekohasele ja kvaliteetsele haridusele“. See ei tähenda ainult koolimajade olemasolu ja riigipoolset rahastamist. Õppimist mõjutavad paljud tegurid alates motivatsioonist ja lõpetades täis või tühja kõhug tundega aga tunni kvaliteedi määrab õpetaja.

Riina Timberg, Sindi Gümnaasiumi inimeseõpetuse je eripedagoogilise õpiabi vanemõpetaja
Lisatud 11. aprillil 2011

Haridus- ja Noorteamet