Riiklik koolitustellimus tähtsustab kõrghariduse kvaliteeti ja vastavust tööjõuturu vajadustele


Avaldaja:Kristi Semidor20. Aprill 2011

Kategooriad:Hariduselu

19. aprilli riikliku koolitustellimuse komisjoni istungil kinnitati tänavuse koolitustellimuse valdkondlikud proportsioonid, mis vastavad senisest rohkem tööjõuturu vajadustele.

Akadeemilises kõrgharidustaseme õppes soovitakse säilitada prioriteetsete õppesuundadena tehnikaalad, arvutiteadused, tootmine ja töötlemine, füüsikalised loodusteadused, bioteadused ja keskkonnatehnika ning tervis. Rakenduskõrgharidusõppes on prioriteetsed tehnikaalad, arvutiteadused, tootmine ja töötlemine, tervis ja isikuteenindus nin g keskkonnatehnika. Loodus- ja täppisteaduste eelisarendamise vajadust rõhutati ka eile esitletud OECD majandusülevaates.

Riikliku koolitustellimuse komisjoni juhib nüüdsest Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis, ka see tugevdab otsesidet tööjõuturuga. Kriisi sõnul peab riiklik koolitustellimus senisest enam teenima eksportiva majanduse huve. „See tähendab muuhulgas suuremat panustamist rakenduslikele ning tehnilistele õppevaldkondadele. Riiklikust koolitustellimusest kõrgharidusele peab saama majanduse struktuurimuutuse eestvedaja ning selle peamiseks eesmärgiks olgu tootlikkuse ja tööhõive kasv," ütles Kriis.

Tänavu arvestatakse varasemast rohkem kvaliteedikriteeriumidega, see tähendab riikliku koolitustellimuse vähenemist nende kõrgkoolide puhul, kes on saanud üleminekuhindamisel tähtajalise tulemuse. Vabanenud vahendid suunatakse eelisvaldkondadesse nagu infotehnoloogia ning ka ühisõppekavade lisavajaduse katteks, sealjuures eelistades rahvusvahelist koostööd eeldavaid ühisõppekavasid.

HTMi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets: „Kõrgkoolide üleminekuhindamine on jõudnud faasi, kus protsessi tulemusi saab kasutada ka oluliste strateegiliste otsuste langetamisel nagu seda on riikliku koolitustellimuse esitamine. Tähtajalise otsuse saanud õppekavagruppides peavad kõrgkoolid kaaluma õppe jätkamise otstarbekust või ümberkorraldusi.“

Läbirääkimistel kõrgkoolidega arvestatakse vajadust vähendada ebaotstarbekat dubleerimist, ennetada selle tekkimist ning vältida ressursside killustamist. Eeskätt tuleks vähendada dubleerimist sotsiaal- ja käitumisteaduste, ärinduse ja halduse, õiguse, kunstide ning humanitaaria õppesuunal.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 20. aprillil 2011

Haridus- ja Noorteamet