Ürituse koordinaatori Liia Kanemägi sõnul on kiikumisele lihavõtete – ehk kiigepüha – ajal omistatud suurt tähtsust, kuna varakevadine kiikumine pidi tagama põllu, karja ja inimese edenemise ning viljakuse, suvine külakiigeaeg oli aga vallaliste noorte kooskäimise ja soojemate suhete sõlmimise aeg.

„Kiikumiskomme noorte kooskäimistel säilis paljudes Eestimaa paikades 20. sajandi alguseni. Pärast Esimest Maailmasõda ühisel külakiigel käimise traditsioon siiski endist elujõudu tagasi ei saanud. Aga kiige-armastus pole eestlaste seast kuhugi kadunud. Praegusel ajal on kiik tavaliseks mänguvahendiks lastega peres ja koduaia kiik on ka täiskasvanute suveõhtuseks pelgupaigaks. Külakiik on pea kohustuslik osa ka tänapäevasest jaaniõhtust. Vaatamata poodides leiduvale suurele kiigevalikule eelistavad paljud ka praegu oma kätega kiige valmistada,“ rääkis Kanemägi.

Lugusid ja fotosid oma tehtud kiikedest saab saata Eesti Vabaõhumuuseumi posti teel (märksõnaga OMA KIIK) või kasutada nende edastamiseks internetilehte http://fotod.evm.ee.
Materjale oodatakse hiljemalt 31. maiks.

Saabunud fotodest koostatakse kõigile uudistamiseks ja ideede ammutamiseks internetipõhine näitus. Sealsamas saab igaüks kõige vahvamale kiigele oma hääle anda. Materjal arhiveeritakse ning säilitatakse vabaõhumuuseumi kogudes tulevastele põlvedele. Jaanilaupäeval, 23. juunil, antakse üle auhinnad enim tunnustust leidnud kiigefotode ja -lugude saatjatele.

Esimesel ülestõusmispühal, 24. aprillil toimub vabaõhumuuseumi kiigeplatsil Leigarite eestvedamisel kiigeaja avatuks laulmine. Traditsioonilisi kiigelaule lauldakse ka koos külastajatega, kellel on seejärel võimalik kiikuda nii suurel külakiigel, kui ka kaasaegsetel kiikingkiikedel. Soovijad saavad anda oma panuse käsitöömeistrite abil valmivasse ühisesse näputöösse, mis hiljem kiigele kingiks viiakse.
Huvilised saavad osavust proovida veel mitmel alal, saab jälgida, kuidas valmistusid talupered lihavõteteks 19. sajandil ja 1930ndatel aastatel, toimuvad taluarhitektuuri tutvustavad ringkäigud ja palju muud põnevat. Toidu- ja käsitöölaadal pakutakse kodumaist talukaupa, ehedat käsitööd ning ka istikuid.

Tegevused taludes ja kogu muuseumi territooriumil toimuvad 24. aprillil kella 11-17, kevadlaat alustab juba kella 10st. Ürituse täpsema kava leiab Eesti Vabaõhumuuseumi veebilehelt http://www.evm.ee.
Lihavõtete üritus kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.

Eesti Vabaõhumuuseum
Lisatud 21. aprillil 2011