"Kirjanditeemad on üsna sarnased nendele, mis eelmisel aastalgi," nentis Sutrop. Uus huvitav teema on tema hinnangul "Sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele", mille puhul noored võiksid reflekteerida oma isikliku kogemuse üle.

"Eelmisel aastal oli selgemalt pakutud teemasid ka tehnika- ja spordihuvilistele. Sel aastal saab neist teemadest rääkida näiteks viimase teema all: Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse.(Theodore Parker)," leidis Sutrop. Kõige raskem teema on tänavu tema hinnangul "Kultuur meis ja meie ümber", sest see on nii üldine, et siin on raske leida fookust.

Enamik selle aasta teemasid sobivad Sutropi sõnul hästi nendele, kellele meeldib arutleda üldfilosoofilistel teemadel nagu hariduse funktsioon, elu mõte, heategemise tähtsus, kultuurikandmise tähtsus, kas olla või omada ja nii edasi. "Selliste teemade puhul on selgelt eelisolukorras need õpilased, kes on koolis õppinud filosoofiat. Samas teame, et väga vähestes koolides on praegu filosoofia tunnid, kus õpetatakse filosoofilise arutlemise kunsti," nentis Sutrop.
See peaks Sutropi sõnul muutuma alates järgmisest aastast, kus uus riiklik õppekava annab filosoofiale valikaine staatuse.

Kurb on Sutropi hinnangul see, et juba mitmendat aastat pole teemade hulgas ühtki puhtalt kirjanduslikku teemat. "Üks teema "Kuidas kirjandus on mõjutanud minu tõekspidamisi?" võimaldab küll rääkida oma lugemiskogemusest, aga jätab täiesti vabaks, mis raamatute põhjal seda teha. Probleem on selles, et kui küpsuskirjandiks ilukirjanduse lugemist ei nõuta, siis koolides seda ka ei väärtustata."

2009. aasta rahvusvaheline võrdlusuuring PISA näitab, et Eestis on ilukirjanduse lugemisega halb olukord. Eesti õpilastest vaid 25 protsenti loeb ilukirjandust oma lõbuks, samas kui OECD keskmine oli 31 protsenti.

Kirjanduslikke teemasid võiks Sutropi sõnul kirjanditeemadena siiski julgemalt kasutada, kuivõrd see annab arutlemiseks selgema fookuse. "Teiseks peaksime mõtlema sellele, et haridusel on tähtis funktsioon kultuuri järjepidevuse tagamisel. Järjepidevuse aluseks on kultuuri tüvitekstide tundmine, mida kirjandi teemade kaudu saaks väärtustada," leidis Sutrop.

Esmaspäeval kell 10 alustasid 9925 eesti õppekeelega ja 1518 vene õppekeelega koolide abiturienti ning varemlõpetanut lõpukirjandi kirjutamist.

Tänavused kirjanditeemad on: "Minu Eesti", "Sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele", "Ühiskonna arengu võti on haridus", "Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda." (Iiri vanasõna), "Igal ajal on oma nägu", "Kui palju on asju, mida ma ei vaja." (Sokrates), "Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost.“ (Georg Wilhelm Friedrich Hegel), "Kultuur meis ja meie ümber", "Kuidas kirjandus on mõjutanud minu tõekspidamisi?" ning "Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse." (Theodore Parker).

Eesti keele riigieksam kestab kuus tundi ehk 360 minutit.

Kirjand on eesti õppekeelega koolide lõpetajatele kohustuslik riigieksam. Vene õppekeelega koolide abiturientidele on kirjand teist aastat vabatahtlik eksam.

Allikas: BNS Lisatud 25. aprillil 2011