Mida tähendab GIS ja GIS-päev?
Selgitab Rita Enna:
GIS on omavahel seotud kogum tarkvarast ja andmetest, mida kasutatakse geograafilise info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks. Rohkem teavet leiab aga GIS teabepäeva veebilehelt http://www.nlib.ee/gispaev ning rahvusvaheliselt veebilehelt http://www.gisday.com/index.html. (Fotod).

Teabepäeva korraldajana on mul väga hea meel, et rahvusvahelist GIS ja geograafiapäeva tähistavat ettevõtmist on kuulanud alati saalitäis (350-400) inimesi. Sihtrühm on nii kooliõpetajad, noored kui ka GIS-i spetsialistid. Viimastel aastatel on õpilaste osakaal pisut suurenenud, palju on iga-aastaselt osalejaid (teabepäev on tasuta ja rahalised võimalused osalemist ei piira). GIS-i spetsialistidele on teabepäev aga kujunenud kohtumiste ja arutelude paigaks.

Ettevõtmise põhjus on eelkõige vajadus tõsta geograafiaerialade mainet ja tuntust noorte seas. Oleme üritanud seda teha pöörates tähelepanu teadustulemuste esitlemisele ning tehnoloogiate tutvustamisele. Igal aastal tutvustatakse geograafia- ja kartograafiaalaseid trükiseid, kaarte ja andmebaase ning toimuvad ekskursioonid Rahvusraamatukogu kartograafiasaali.

Võrreldes esimese – 2005. aastal toimunud üritusega, on teabepäev pidevalt kasvanud. Päeva selgrooks on küll ettekanded GIS-i ja sellega seotud erialade teadlastelt, õppejõududelt ja spetsialistidelt, kuid lisaks oleme pakkunud üha enam võimalusi ise kaasalöömiseks.

Viimastel aastatel läbiviidav veebiviktoriin arendab infootsioskusi ja esitleb kodanikele suunatud teenuseid. Küsimustele vastamiseks peab liikuma asutuste veebilehtedel leiduvates andmebaasides (näiteks Maa-amet: Geoportaal, Keskkonnaministeeriumi ITK http://loodusvaatlused.eelis.ee, EKI kohanimeandmebaas jne).

Neljal aastal oleme korraldanud teemakohast joonistusvõistlust, et panna lapsi mõtlema kaardi või koha kujutamisele ning pakkuda käelise tegevuse rõõmu. Sel aastal tekkis esmakordselt võimalus saata parimad tööd Rahvusvahelise Kartograafia Assotsiatsiooni (ICA) korraldatavale Barbara Petcheniku auhinnavõistlusele, mis pakkus Eesti õpilastele lisamotivatsiooni. Osalevate riikide laste tööde näitus ja preemiate üleandmine toimus rahvusvahelisel kartograafiakonverentsil 15.-21. novembril 2009 Tšiilis Santiagos. Eesti lastele küll seekord auhindu ei jagatud, kuid osaleme kindlasti ka järgmisel korral.

GIS-i ja veebis olemasolevat kaardikoostamise vabavara tutvustav praktiline tund arvutiklassis toimus kolmel aastal õpilastele ning viimasel korral õpetajatele. Mõistame, et võtmeisikud koolides GIS-i tutvustamisel on ikkagi õpetajad ning edaspidistes plaanides on kindlasti suurem koostöö õpetajatega. Tänavu käsitles GIS-i valikkursuse lülitamist uude õppekavasse TÜ geograafia ja geoloogia instituudi õppejõud Ülle Liiber. Ka veebiviktoriini lahendajatelt saadud tagasisides märgiti, et soovitakse rohkem kuulata koolide praktikat geoinformaatika kasutamisest õppetöös. Järgmise teabepäeva kava koostamisel peame seda silmas. Otsisime ka sel korral ettekandeid koolidest, nii õpetajatelt kui ka huvilistelt õpilastelt. Samas pole praegu palju inimesi, kes oleksid valmis oma kogemustest rääkima. Kahel korral on Rannu Keskkooli õpetaja Vaike Rootsmaa kõnelnud GISi kasutamisest oma koolis erinevatele klassidele toimunud kursuste ja projektiosaluste põhjal.

Teabepäev saab teoks avaliku ja erasektori partnerluse tulemusena. Korraldustoimkonnas on esindatud Tartu Ülikooli geograafia osakond, Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituut, Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, Tallinna Ülikooli loodusteaduste osakond, Tallinna geograafiaõpetajate ainesektsioon, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, Statistikaamet, Maa-amet, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, firmad AlphaGIS, Regio, Eesti Rahvusraamatukogu.

Mida kujutab endast geoinformaatika valikkursus?
Selgitab Ülle Liiber:
Uus õppekava, mis pole hetkel küll veel kinnitatud, pakub gümnaasiumiõpilastele senisest enam valikkursusi. Nende seas on ka 35-tunnine geoinformaatika kursus eelkõige kartograafiast ja kaarditööst huvitatud õpilastele.

Geoinformaatika kursuse raames on õpilastel võimalik põhjalikumalt süveneda kaartidega seonduvasse: tutvuda geograafiliste andmebaaside ja andmete kogumise viisidega, kaardiprojektsioonide valikuga geoinfosüsteemides, erinevate koordinaatide süsteemidega Eestis, kaardi mõõtkavaga jne.

Eelkõige praktilise suunitlusega kursuse käigus õpitakse tegema GIS-i analüüse ja vormistama erinevaid teemakaarte. Kursuse läbinud õpilased peaksid suutma leida ja oskama kasutada ruumiga seotud andmeid mitmesuguste probleemülesannete lahendamisel.

Loodame väga, et selle valdkonna spetsialistid nii kõrgkoolidest kui ka erafirmadest tulevad õpetajatele ja õpilastele appi ning pakuvad eri raskusastmega tööjuhendeid ja soovitavad tarkvara, et huvilistel oleks juba gümnaasiumis võimalus tutvust teha GIS-i rakendustega ja mõista nende vajalikkust tänapäeva maailmas.

Küsis Koolielu toimetus
Lisatud 4. jaanuaril 2010