Täna: Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas tähistatakse mari sangari päeva


Avaldaja:Kristi Semidor27. Aprill 2011

Kolmapäeval, 27. aprillil kell 17.00 tähistatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) maride rahvuspüha – mari sangari päeva.

Tutvustatakse lähemalt maride rahvuspüha ajalugu ja tähendust, vaadatakse etnograafilist dokumentaalfilmi ning kuulata saab loodemaride rahvamuusikat ansamblilt Peledõš.

Venemaal Kirovi oblastis Vjatskije Poljanõ linnas tegutsev ansambel Peledõš (Lilleke) esitab autentset loodemaride folkloori Malmõži piirkonnast. Kuna selles kandis elab palju tatarlasi, siis on ka muusikas tuntavad tatari mõjud. Ansambel on 10-liikmeline, laule saadavad lõõtspillid ja trummid.

Etnograafiline dokumentaalfilm „Hiiepuu vägi“ räägib Kirovi oblastis elavatest marilastest. Hiiepuu nagu ka hiis on soome-ugri rahvaste jaoks vaimne märk, millesse on kätketud eriline pühadus. Teatud mõttes kehastab hiiepuu hõimurahvaid endid. Kui õpime tundma hiiepuid, saame midagi olulist teada ka enda kohta. Filmi kommenteerib selle autor režissöör Aleksei Aleksejev.

Mari sangari päev, 26. aprill, on üks maride tähtsamaid rahvuspühasid. Pärimuse põhjal langes just sel päeval maride vabaduse eest võideldes rahvuskangelane Boltuš. 1438. aastast kuulus Marimaa Kaasani khaaniriigi alla, Kaasani vallutamisel 1552. aastal liitis Venemaa Marimaa endaga. Kuna venelased hävitasid sõjaretkede käigus ligi poole mari rahvast, siis vastasid marid sellele niinimetatud tšeremissi (varasem nimetus maride kohta) sõdadega, mis vältasid üle 30 aasta (1552–1584). Vastupanuliikumise juht vürst Boltuš hukkus 26. aprillil 1556. aastal Malmõži linna lähistel. Mari sangari päevast räägivad lähemalt Valentina Semjonova ja Kati Taal.

Hõimuõhtut toetab Hõimurahvaste Programm.

Üritus on tasuta.

Eesti Rahva Muuseum
Lisatud 27. aprillil 2011

Haridus- ja Noorteamet