Loodussuuna välipraktikad vastavad klassikalistele bioloogia ja maateaduse harudele; meditsiinisuuna praktikumid on rohkem laborites; tehnoloogiasuuna praktikad keskenduvad keskkonnakeemiale ja -füüsikale, materjalide tehnoloogiale, keskkonnakaitsele ning majandusele; humanitaarsuuna välipraktikatel tegeletakse loodus- ja kultuurikeskkonna vaheliste seostega. Välipraktika ei ole suure mahu ja sisu iseärasuste tõttu sama mis õuesõppimine, vähemalt Tartu Tamme gümnaasiumis mitte. Ja intervjuu ei jäta kahtlust, et Tanel Liira jaoks on välipraktikate võimalus õpetajatöös oluline ”rosin”.

Tanel Liira: „Olen pärit Võru linnast, Tartusse tulin ülikooli füüsikat õppima. Kui olin esimesel kursusel, lugesin lehest, et Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis füüsika omandamiseks ettenähtud kohustuslike tundide arvu ei suudeta tagada, sest ühest aineõpetajast ei piisa. Kirjutasin direktorile, et mul haridust esialgu küll napib, aga äkki saaks mõnedki tunnid endale. Asjaga oldi päri. Aasta jooksul leidis kool juba kvalifitseeritud füüsikaõpetaja, kes sai tööle asuda täiskoormusega.

Kui olin III kursuse tudeng, andsin tunde Tartu Descartes`i lütseumis. Pärast ülikooli lõpetamist helistas ühel päeval Tamme gümnaasiumi vilistlane, hoolekogu liige, et kas ma tuleksin Tammesse ära. Uurisin ja kaalusin siis, et paremad töötingimused, rohkem katsevahendeid, agaramad õpilased, rohkem tunde, kõrgem ametijärk – siis tulen. Kutsutigi töövestlusele. Neile sobis ja mina asusin tööle. Nüüd olen Tartu tamme gümnaasiumis neli aastat töötanud. Praegu olen ka 12. klassi juhataja ja sügisest valmistun juhatama uut, 10. klassi.“

Tanel Liira lisab veidi uskumatu häälega, et ta on kaheksa aastat õpetajana töötanud, aga endiselt ei usu, et temast saabki füüsikaõpetaja. „Õpetaja on küll austatud elukutse, aga… Võib-olla pole see päris õige võrdlus, et nagu meditsiinis – keegi ei taha perearstiks hakata, kõik tahavad tippkirurgid olla.“

Ometi olete õpetajaks jäänud, midagi peab selle töö juures köitma?

„Ma ei teagi täpselt, mis köidab. Eks hetki, kus mõtled, et nüüd on kõik, aitab küll, on olnud. Aga see läheb üle. Ja siis tuleb suvi ja puhkus.“

Te õpetate ainult füüsikat, ei muud?

„Ei jõua muud! Mõnel aastal on 32 tundi koormust nädalas! Ma ei saa asendusõpetajagi olla, on päevi, kus annan 6-7 tundi järjest. Nojah, füüsikale lisanduvad mul ka füüsikapraktikumid ja tehnoloogiakursused meie koolis. Aga füüsika pole pelgalt kuiv teadus ega igav eriala, füüsika on  pigem nagu elustiil ja eks ma niimoodi üritangi ka õpilasi sellesse usku pöörata, nii et võib-olla ikka ei saa öelda, et ma õpetan ainult füüsikat.“

Koolidesse füüsikaõpetajaid jagub?

„Mulle tundub, et õpetajate põuda enam ei ole. Kui on füüsikaõpetajate kokkusaamised, siis on näha, et ikka igal pool koolides on füüsikaõpetaja olemas. Vanemad kolleegid on natuke targemad kui mina, väike aukartus on nende ees, neil on suurem kogemus. Nemad on see põlvkond, kes oskavad valemite kaasabil ainesse süveneda ja häid tulemusi nii olümpiaadidel kui ka riigieksamitel saavutada. Aga mina püüan esmalt tekitada noortes huvi füüsika vastu. Tänapäeval on tunnis nii palju võimalusi aine põnevamaks muutmiseks, aine tuleb õpilasele lähemale tuua.

Meil on välipraktikad, koostöö teaduskeskusega AHHAA, TTÜ, TÜ jt kõrgkoolidega. On tehnoloogiatunnid ja robotid, on mõõteriistad (digiandmekogujad koos sensoritega), mis võimaldavad mõõtmisi teha nii geograafias, keemias, füüsikas kui bioloogias. Nendega me siis väljas n-ö mängime, teeme ilmavaatlusi näiteks. Mulle meeldib, kui õpilased hakkavad järsku enda ümber toimuvat märkama – et kui ikka pihlakad on tulipunased, siis tuleb pikk sügis.“

Aga põhivalemite tundmine, neid ikka õpitakse tunnis?

„Loomulikult. Muidu inimene hakkabki arvama, et kõik on imelihtne ja vahva. Lõpuks läheb riigieksamile, kus nõutakse valemeid, füüsikaliste suuruste tähiseid ja ühikuid, definitsioone peast ja saab kehva tulemuse - see kivi läheb siis minu kapsaaeda. Valemeid tuleb teada ja osata neid kasutada ehk teisisõnu tuleb osata füüsikat väljendada matemaatiliste lahenduste ilu kaudu. Kui lahendame mõne eriti raske ülesande ära, siis on hea tunne nii õpetajal kui õpilastel.“

Mida kujutavad endast teie kooli välipraktikad?

„Mina juhendan keskkonnafüüsika/tehnoloogiapraktikat gümnaasiumile. Oleme selle kokku pannud majandusõppega. Tavaliselt juuni alguses läheme kaheks päevaks Tartust kaugemale välja. Tänavu loodame koostööle AHHAA keskusega, et saame ühe praktikapäeva juurde, õpilased saavad giiditööd teha. Välipraktikal – jah, mis me siis teeme… Vaatame loodust enda ümber…. Aga soovitan vaadata meie kooli Pildialbumi veebis (http://www.tamme.tartu.ee/pildialbum/), sealt saab muude tegemiste kajastuste hulgas kena ülevaate ka mitmekesistest praktikatest,“ võtab Tanel Liira asja lühidalt kokku.

Õpetajal on vast ikka rohkem tegemist kui ainult vaatlemine?

„Me teeme looduses mõõtmisi. Koostan neile mapid, kus on ülesanded. Siis nad moodustavad väikesed grupid ja toimetavad mitu päeva. Teevad töid nagu keha tiheduse määramine, mulla niiskuse ja temperatuuri määramine päeva jooksul, suvalise tundmatu veekogu sügavuse määramine. Oleme  mõne järve ääres ja proovime erinevate vahenditega, ilma et peaksime järve peale minema, selle sügavust määrata. Siis veel puude kõrguse ja vanuse määramine, päikese läbimõõdu määramine jne. Kokkuvõttes: teeme vaatlusi, mõõtmisi; leiutame ja ehitame ise vaatlus- ja abiseadmeid. Arutleme majanduseteemadel ja koostame äriplaane. Ühtlasi õpime klassikaaslasi tundma, mängime ja käime ujumas.

Praktika ise on hästi aktiivne. Katsevahendeid saame koolis ka rakendada, aga just looduses toimetamine paneb inimesi mõtlema. Näiteks seesama veekogu sügavuse määramine, seal ei ole ühtset õiget lahendust. Pakutakse kõike, mõni tahab ehitada õnge, et viskab selle keset järve, teine püüab sarnaste kolmnurkade meetodit rakendades jõuda tulemuseni, kolmas on kaval ja uurib kohe internetist järele, seal kõik andmed olemas.“

Kas välipraktikad on koolile lisakulu?

„On ikka. Bioloogiaõpetaja Urmas Tokko on aastaid kirjutanud projekte, nii oleme saanud lisaraha. (Osaliselt toetatakse välipraktikaid Euroopa Sotsiaalfond projekti „Loodusteaduste ja tehnoloogia süvaõppe säilitamine ja arendamine (üleriigilise õpilaste valikuga) Tartu Tamme Gümnaasiumis” raames – toimetaja märkus.)
Kool paneb oma taskust ka. Kuid arvame optimistlikult, et ka kehvemas olukorras viiksime praktikad ikka läbi.“

Välipraktikad on Tamme gümnaasiumi kaubamärk?

„Jah, on. Töövestluselgi küsiti, kas oleksin nõus ise loodusesse minema. Loomulikult! Ei mäleta, et ma oma kooliajal oleks nii väga väljas käinud, ka ei ole seda teistes koolides täheldanud. Väljasõidud küll, aga mitmeks päevaks praktikale… Algul pelgasin ka, et kuidas ma õpilasi ohjan, hakkavad äkki alkoholi tarbima. Kui esimesel praktikal ära käisin, selgus, et nad võtavad praktikat täie mõnuga, mingeid probleeme ei olnud! Välipraktika liidab hästi lapsi, see on kindel.“