Lähemalt lahkab seda teemat enda blogis Thierry Carrez, kes kirjutab avatud koodiga tarkvara ja töötab muu hulgas Ubuntu operatsioonisüsteemi arendajana. Siin on tema poolt välja toodud kuus põhjust avatud lähtekoodiga tarkvara kasutuseks:

Tehniline dimensioon
Kasutajatele meeldib avatud koodiga tarkvara, sest lähtekoodi nägemine annab neile võimaluse vaadelda ja mõista tarkvara toimimise mehhanisme. Ükski dokumentatsioon ei suudaks vastata sellisele täpsusele. Kasutajatele meeldib siinjuures ka võimalus koodi ise täiendada/parandada, kui selleks vajadus on, selle asemel et saada probleemide puhul abi väheefektiivselt kasutajatoelt (see tunne on kindlasti tuttav paljudele veateate edastajatele, kes ei saa soovitud lahendusi). Mõnele meeldib ka võimalus tarkvara arenduses ja kujunemises kaasa lüüa (näiteks nii, nagu saab seda teha Ubuntu juures). Lõpuks võivad kasutajad olla ka lihtsalt veendunud, et avatud koodiga tarkvara arendus-meetmed annavad kokkuvõttes kvaliteetsema koodi.

Poliitiline dimensioon
Lisaks tehnilisele dimensioonile, eksisteerib ka poliitiline, õigemini tehno-poliitiline dimensioon. Avatud tarkvara puhul meeldib inimestele võimalus säilitada tarkvara kasutajana vabadus, privaatsus ja kontroll tehnoloogia üle. Mõned võimsad korporatsioonid kasutavad kõikvõimalikke trikke vähendamaks kasutaja õigusi ning suurendades enda omasid, seetõttu on aina tähtsam, et me oleksime sellest teadlikud ja võitleksime selle vastu. Avatud koodiga tarkvara arenduses kaasa löömine on hea võimalus selle eesmärgi saavutamisel.

Filosoofiline dimensioon
Üsna lähedal poliitilisele dimensioonile seisab ka filosoofiline huvi avatud koodiga tarkvara suhtes. 20. sajand oli tunnistajaks suurele lõhele, mis tekkis tootja ja tarbija vahel. Suletud koodiga tehnoloogia on enesehävituslik, samal ajal kui koostööd soodustavad mudeleid peetakse meie tulevikku päästvateks lahendusteks. Tuleks olla looja ning tarbija samaaegselt ning olla pigem tehnoloogiaga seotud kui sellest võõrandatud. Avatud koodiga tarkvara on selle lähenemise väga edukas ja üks esimesi ilminguid.

Majanduslik dimensioon
Tagasi maa peale, ettevõtetel on avatud tarkvara arenduse toetamiseks tugevad ja ratsionaalsed majanduslikud põhjused. Paljud kasutavad avatud koodiga tarkvara ettevõttesiseselt, teistega jagades hoitakse kokku arendus- ja hoolduskuludelt. Müües avatud koodiga tarkvaral põhinevaid teenuseid tekib teatud positsioon, mis võimaldab jagada oma kogemusi edasi teistele. Samuti kasutatakse ärimudelina avatud koodil põhinevale tarkvarle lisasid ja laiendusi arendades ja müües. Paljud ettevõtted kasutavad avatud lähtekoodiga tarkvara, kuigi nad ise sellesse ei usu, ka lihtsalt seetõttu, et võita populaarsust, neile meeldib raha, mis tuleb sisse tänu sellele, et nad näivad selle soosijana.

Sotsiaalne dimensioon
Paljud kasutajad liituvad avatud lähtekoodiga tarkvarakasutusega, et kuuluda gruppi, mis lubab sul ennast tõestada ning saada tunnustust, mis kaasneb arendustööga. Kogukonnad, kes ei julgusta ja tunnusta arendajaid, jätavad kahtlemata suure hulga potentsiaalseid panustajaid kõrvale. Teine sotsiaalse dimensiooni poolt rääkiv pluss on tehtava töö läbipaistvus, mis pakub võimalust oma oskusi näidata ja selle abil ka tööd leida. Ja viimaseks, tuleb muidugi mainida, on teadmine, et sinu loodud avatud lähtekoodiga tarkvara kasutavad miljonid inimesed, ka suur põhjus enda ühe uhkust tunda.

Eetiline dimensioon
Idee otseselt panustada maailma kollektiivsesse teadmistepagasisse on ahvatlev. Avatud lähtekoodiga tarkvara kallal töötamine teeb maailmast parema paiga. Näiteks aitavad avatud lähtekoodiga tooted kolmanda maailma riikidel edasi areneda ning hoida kokku kulusid ja vähendada välisvõlga, sest nad ei pea tasuma kallite litsentside eest, mis teenivad raha suurtele korporatsioonidele. See on kindlasti oluline põhjus, miks paljud inimesed aitavad kaasa avatud lähtekoodiga tarkvara arengule.

Palun kommenteerige, mis suunab teid avatud lähtekoodiga tarkvara kasutama või miks te seda ei kasuta? Palun avaldage oma arvamust selleks loodud vestlusringis.

Refereeritud:
http://fnords.wordpress.com/2010/09/08/the-6-dimensions-of-open-source/

Vaata ka:
http://atveries.lv/cd/opensource-ee.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Vaba_tarkvara
http://et.wikipedia.org/wiki/Avatud_l%C3%A4htekood
http://en.wikipedia.org/wiki/Open_source