Ühtne süsteem või siis ka erinevate süsteemide peale ehitatud nii-öelda andmevahetuskiht - näiteks on riiklike registrite lingina kasutusel X-tee - võimaldaks kergemini üle kanda üliõpilase õppetööga seotud andmeid, nagu millisel õppekaval üliõpilane õpib ja võimaldaks kanda erinevates kõrgkoolides sooritatud eksamitulemusi diplomi juurde kuuluvale akadeemilisele õienditele, loetles Tartu ülikooli infotehnoloogiajuht Andres Salu erinevaid võimalusi.

"Riiklikult oleks haridus- ja teadusministeeriumil parem ülevaade erinevates kõrgkoolides tehtavast õppetööst. Ülikoolide infotehnoloogide jaoks oleks andmed paremini standardiseeritud, mis võimaldaks saada paremat võrdlusandmestikku," märkis Salu.

Salu sõnul on ühtset õppeinfosüsteemi visiooni arutatud mitmel korral, peamine takistus on olnud selles, et kust leida sellise kõrgkoolide vahelise infosüsteemi loomiseks ja tulevaseks ülalpidamiseks vajalik ressurss.

"Tegemist saaks olema suurusjärgu võrra keerukama infosüsteemiga võrreldes sellega, mida kõrgkoolid täna kasutavad. Sageli on need veel õppeasutuste siseselt integreeritud muude olemasolevate rakendustega nagu näiteks personaliarvestuse- või dokumendihalduse infosüsteemidega," sõnas Salu.

Viimasel arutelul, millel Salu osales, jäi õhku idee, et sellise kõrgkoolide vahelise infosüsteemide loomiseks võiks kasutada Euroopa struktuurifondide raha. Konkreetsem ülesanne viia läbi koostöös ülikoolidega vastav eelanalüüs jäi Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusele.

Et eelistada võiks eelkõige Tartu ülikooli õppeinfosüsteemi, (ÕIS) põhjendab Salu sellega, et sel täitub peagi kümme aastat ja on seni hästi teeninud.

"Nii mitmedki Euroopa ülikoolid on käinud siin meie juures kogemusi omandamas, uurimas, kuidas sellist süsteemi üles ehitada ja hiljem käigus hoida. Ma ei arva, et Tartu ülikooli süsteem võiks automaatselt sobida teistele kõrgkoolidele, sest tegemist ei ole standardse karbist võetava tarkvaraga, mida DVD andmekandjalt otse arvuti kõvakettale installeerida saaks, kuid meil on kindlasti kogemusi, mida edaspidi sellise infosüsteemi arenduse juures silmas pidada," ütles Salu.

Enne kui ühisele süsteemile üle saab minna, tuleb Salu sõnul läbi viia põhjalik sihtrühma vajaduste uuring. Lisaks oleks vaja enne infosüsteemi arendamise juurde asumist kokku leppida mitmes põhimõttelistes õppekorralduse eeskirja (ÕKE) punktides.

Salu arvates on ühise süsteemi käivitamisel üks keerulisemaid kohti pigem ülikoolidevaheline kokku leppimine ja mitte niivõrd infotehnoloogilise lahenduse loomine ja teine küsimus on see, et kes ning millistel tingimustel hakkab seda hiljem ülal pidama.

Allikas: BNS, Postimees Lisatud 17. mail 2011