Haridus- ja teadusministeerium valmistab ette riikliku kooliustellimuse vähendamist, et mitte dubleerida õpetatavaid erialasid mitmes kõrgkoolis ja sulgeda nõuetele mittevastavad õppekavad, vahendab BNS ajalehte Postimees.
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul on riikliku koolitustellimuse komisjon teinud oma ettepanekud ja praegu on õppekavasid ilmselgelt liiga palju. «Üldine hoiak on selline, et pigem vähem, aga paremini,» rääkis ta. «Kindlasti tasuks kõigil koolidel välja selgitada, milles nad on Eesti parimad, ja kui see on selge, siis küsida järgmisena, milles nad võiks olla maailma parimad. Lihtsalt tahtmisest midagi õpetada enam ei piisa.»
Ministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa kinnitusel Eesti Mereakadeemias, kus läheb senisel kujul kinni lausa kolm õppekava. Hüdrometeoroloogia läheb üle Tallinna tehnikaülikooli alla, hüdrograafia õppekava tuleb korrastada ja kalanduse eriala põhjalikult ümber teha. Kõik need kolm õppekava ei vastanud tegelikult nõuetele ja nii nagu praegu ei tohi nendega jätkata.
Laidmets tunnistas, et riigi koolitustellimuse kärped kõrgkoolidele ja ülikoolidele selguvad lõplikult tuleval nädalal. «Üldiselt on kavas vähendada riigi tellimust vähemalt kolmandiku või poole võrra neile õppekavadele, mis on saanud tähtajalise jätkamisloa akrediteeringu,» lausus Laidmets. Tähtajaline akrediteering tähendab seda, et õppekava hinnanud komisjon on arvanud selle nõuetele vaid osaliselt vastavaks.
Maaülikooli tehnika, tootmise ja ehituse eriala doktorantuuri ootab samuti ees kärpimine. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse rakendusliku eriala rahastamine on Laidmetsa kinnitusel samuti suure küsimärgi all.
Veel väheneb Tallinna majanduskooli õiguse eriala riigitellimus ning Tallinna tehnikakõrgkooli arhitektuuri eriala tellimus.
Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži ehitustehnika valdkonnaga pole ministeerium samuti rahul ja kahandab ilmselt senist riigitellimust 20 inimesele. Laidmetsa andmetel pani ette seda tellimust vähendada ka tehnikaülikool ise.
Tallinna ülikool üritas oma Haapsalu kolledžis luua käsitöötehnoloogiate õppekava, aga Laidmetsa hinnangul on väikeste kolledžite häda jätkusuutlikkuse küsimus. «Oleme teinud otsuse, et sellele erialale ei peaks riigi koolitustellimust andma.»
Tallinna ülikool on ajast aega koolitanud füüsikaõpetajaid, aga viimasel ajal püüdis ülikool tegeleda ka akadeemilisema ja teoreetilisema füüsikaga. Nüüd leiab ministeerium, et Tallinna ülikool võiks küll jätkata füüsikaõpetajate koolitamist, aga mitte üritada võistelda füüsika vallas Tartu ülikooliga. Tallinna ülikooli füüsika eriala koolitustellimust ähvardab kahanemine umbes poole võrra. Ka Tallinna ülikooli filosoofiadoktorite riiklikku koolitustellimust ootavad kärped.
Tartu ülikool paneb pärast riigi koolitustellimuse ärakukkumist üsna kindlasti kinni maalikunsti eriala, kus mullu oli vaid kaheksa riigi tellitud kohta.
Võrumaa kutsehariduskeskus pakub ka rakenduslikku kõrgharidust. Selle kooli taset hinnanud komisjon kinnitas, et kooli õppekava vastab siiski pigem kutseharidust kui kõrgharidust andva kooli tasemele.
«Tallinna majanduskool on teine selline koht, kuhu on jäänud ka kõrgharidusõpe,» lausus Laidmets. «Variante on kaks: kas muuta sellised koolid rakenduskõrgkooliks või siis kaob rakenduskõrgharidus sealt ära. Nagu näha, on nii Võrus kui Tallinna koolis probleeme kõrgharidust andva õppeasutuse nõuetele vastamisega.»
Laidmets märkis, et Eestis on üle 600 õppekava ja nende vähendamiseks on ka poliitiline huvi. Kui leitakse piisavalt nõrku kohti, ei hakata sulgemise üle praegu pikalt mõtisklema. «Kogu see kõrghariduse rahastamise skeem tulnuks niikuinii üle vaadata ja tore, et praegu on sellel ka poliitiline tugi olemas.»
Samas tunnistas Laidmets, et tegu pole mingi sihiteadliku koolide kinnipanemise programmiga. Kui kool täidab nõudeid, siis ei teki ka probleeme. «Meil on näiteks Estonian Business School – väga hea näide koolist, mis on end tõesti hästi üles töötanud ja ka teadustegevus on väga heal järjel,» lausus ta. «Aga ei saa jääda lootma lihtsalt mingile rumalale rahale, mis tuleb suhteliselt odava õppemaksuga.»
Laidmetsa hinnangul võiks Eestis olla ka üks väga hea venekeelsetele tudengitele orienteeritud erakõrgkool.
Allikas: BNS, Postimees Lisatud 19. mail 2011



