Hoonestusõigus seatakse K. Kärberi tn 9 (Kuristiku gümnaasium) ja Vormsi tn 3 (Läänemere gümnaasium) kinnistutele tähtajaga 20 aastat alates hoonestusõiguse lepingu sõlmimisest ning Õismäe tee 110 (Vikerkaare lasteaed) ja Timuti tn 24 (Kolde lasteaed) kinnistutele tähtajaga 15 aastat alates hoonestusõiguse lepingu sõlmimisest. Hoonestaja on kohustatud kinnistutel asuvad hooned ja rajatised renoveerima koolide puhul 15. augustiks 2012 ja lasteaedade korral 15. detsembriks 2012. aastal.

Eelnõu kohaselt taotletakse hoonestusõiguse seadmisel hoonestusõiguse oluliseks osaks muutuvate hoonete Tallinna linnale üürile andmiseks. Tallinna linnal on võimalik eelnimetatud hooneid kasutada Eesti Vabariigi haridusseaduses, koolieelsete lasteasutuste seaduses, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud eesmärkidel ning eelnimetatud õigusaktide alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud eesmärkidel. Hoonestusõiguse lõppemisel muutuvad ehitised kinnistu oluliseks osaks ja lähevad kinnistu omaniku omandisse või võõrandab Tallinna linn kinnistu hoonestajale.

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul vajavad veel paljud pealinna haridusasutused põhjalikku rekonstrueerimist ning seetõttu on linnavalitsus otsustanud kaasata taas kord erasektorit kahe kooli ja kahe lasteaia renoveerimisel ning edasisel haldamisel. „Erasektori kaasamise eesmärgiks on jaotada paremini ehitustööde ja haldamisega seotud riske,“ märkis Kõlvart. „Projekti eesmärgiks on leida erapartner, kelle hooleks jääb eelnimetatud koolide ja lasteaedade rekonstrueerimine, ehitustööde finantseerimine ning pika-ajaline haldamine ja hooldamine.“

Kogu lepinguperioodi vältel peavad koolid ja lasteaiad olema sihtotstarbeliseks kasutamiseks sobivas seisundis. Linn ei sea eraldi piiranguid või nõudmisi finantseerimise struktuurile ja tingimustele. Partneril on õigus kaasata projekti finantseerijad talle sobivatel tingimustel. Linn hakkab erapartnerile maksma lepingus fikseeritud üüri, mille muutumine on seotud tarbijahinnaindeksi (THI) muutustega, hoonestusõiguse tasu muutusega jne. Üürisumma kujunemine on detailselt reguleeritud üürilepingus. Kõrvalkulude eest tasub linn.

Projekti struktuuri näol on tegemist avaliku ja erasektori koostööprojektiga (i.k. Public Private Partnership, PPP) ehk erapartnerluse projektiga, mille käigus erasektor esindab avalikku sektorit avaliku sektori poolsete ülesannete täitmisel.

Allikas: Raepress Lisatud 20. mail 2011