Maire Uusen selgitas, et kaks aastat tagasi toimus Haapsalus muinasjutukonverents või konverents muinasjuttudest, kuidas võtta. See õnnestus ja innustas edasi mõtlema. Seda enam, et väikelinn on muinasjuttudega aastaid tihedalt seotud olnud: Haapsallu tulevad kokku laste kirjutatud muinasjutud üle terve Eesti ja nii juba 19 aastat järjest, sest laste omaloomingukonkursi „Steni muinasjutuvõistlus“ korraldajad Ann ja Ants Roos on Haapsalu elanikud.

Ja kes ei teaks legendi Haapsalu Valgest Daamist – muinasjutulist hõngu lisab see Haapsalule kindlasti. Nagu ka Ilon Wiklandi piltide maailm Iloni Imedemaal. Nii et igati muinasjutufestivali vääriline linn see Haapsalu.

Kaks aastat tagasi toimunud konverentsil rääkisid ja kuulasid täiskasvanud, aga muinasjutt ei ole üksnes suurte pärusmaa. Nii liikus mõte edasi: missuguseid tegevusi pakkuda lastele? Nüüd toimunud festival „Muinasjutuvägi“ andis sellele vastuse.

Haapsalu kunstikoolis oli maali töötuba lastele, lasteraamatukogus ulatati terekäsi nukumaailma ning sai meisterdada. Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi aulas sai vaadata Haapsalu lasteaia Tareke muinasjututeemalisi näidendeid. Iloni Imedemaal sai piletipriilt läbida seiklusterada, meisterdada paberist nukke, kuulata muinasjutte, vaadata põnevaid näitusi ja filme. Loomekeskusesse tuli kaasa võtta oma unenäod ja need seal paberile joonistada. Piiskopilinnuse õues said lapsed proovile panna oma osavuse, julguse ja teadmised, et aardekirstu ligi pääseda. Performance’id nii suurtele kui väikestele täitsid Haapsalu tänavad ja platsid. Kõik kohad, kus midagi toimus, olid tähistatud kingapaaariga. Teate ju küll seda muinasjuttu kristallkingakesest… Ja orienteeruda aitas spetsiaalselt selleks puhuks välja antud lastepärane Haapsalu linna kaart.

Tõsi, ka rahvusvahelist konverentsi peeti, alateemaga „Loovus läbi muinasjuttude“. Esinesid kirjanik Tiia Toomet, kunstnik Viive Noor, kirjanik Leelo Tungal, TLÜ Haapsalu kolledži tudengid eesotsas Karl Vaheriga ja muinasjutuvestja Piret Päär. Väliskülalised olid Leedust ja Taanist. Ettekanded olid muinasjuttude illustreerimisest, muinasjuttude inspireerivast mõjust mänguasjaloojatele, jutuvestjate oskustest ja võimalustest maailma muuta. Taani psühholoog Henrik Broue Jensen selgitas, kuidas muinasjuttudes leiduv kurjus aitab väikesel lapsel õppida hakkama saamist: muinasjuttu kuulates mõtlevad nad alateadlikult ka sellele, kuidas kurjust võita.

Konverentsi sihtrühma oli kerge määratleda, Maire Uuseni sõnul oodati sinna lastega tegelevaid inimesi. Osalesid õpetajad, lasteaia pedagoogid, raamatukoguhoidjad, kirjanikud, illustraatorid, lapsevanemad. Nende kaudu ulatub konverentsi mõju ka laste lugemiseni. Oli ju konverentsi peamine eesmärk kogemuste vahetamine laste lugemishuvi ja -harjumuste uurimisel ning süvendamisel.

Selle kohta, kas järgmine muinasjutufestival toimub järgmisel aastal, ei julgenud Haapsalu Linnavalitsuse kultuuri- ja avalike suhete spetsialist Maire Uusen kohe kindlat „jah“-vastust anda. Seekordne festival õnnestus igati, nüüd tuleb mõelda, missuguses rütmis jätkata, võib-olla ongi kahe aasta tagant õigem kokku tulla. Aga et Haapsalu võõrustab muinasjutte ja muinasjutusõpru ka tulevikus, on kindel. 

Vt ka http://www.laanlane.ee/article/krista-kumberg-festivalil-muinasjutt-ei-ole-kuhugi-kadunud